Juhtumi analüüs

Mis on juhtunud ühe korra, ei pruugi korduda. Ent see, mis on juhtunud kaks korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda. Paulo Coelho

19.01.2019 toimus tantsupeo 1. eelproov. Tallinna segarühmad pidid liigijuhtidele oma oskusi näitama Sõle Gümnaasiumis. Vaatamata asjaolule, et paljud meist on selliseid ülevaatuseid varem ka läbi teinud, tundus olukord ikkagi pisut ärev ja ebakindel. Eks kerge võistlusmoment ning võõras keskkond lisasid ka omajagu pinget. Tegelikult oli väga mõnus ja sõbralik õhkkond – ei mingit nügimist ega norimist. Tore oli näha vanu tuttavaid ja tõdeda, et paljud on endiselt rivis ja tahtmist täis ja heas vormis. Loomulikult oli uhke tunne olla teiste seas. Üks juhendaja (mitte küll meie voorus) tegi nalja, et muretsemiseks ei ole põhjust, peole saavad kõik. Ainult, et mõned peavad selleks pileti ostma. Pisut irooniline, aga paraku vist üksjagu realistlik tõdemus.

Räägitakse, et enamus pileteid tantsupeole välja müüdud. Selleks, et mitte suurt ettevõtmist kodus televiisorist vaadata, lisan märksõnad kogetu osas. Oluline on vaadata: (i) kella, (ii) teisi, (iii) ennast. Kella vaatamine on oluline, et õigel ajal olla kogunemise kohas, trennis, igal pool. Hilineja taga ootavad kõik teised ja see ei ole aktsepteeritav. Teiste vaatamisel tasuks tähele panna nende enesetunnet, distsipliini, riiete komplektsust, tantsuoskust ja kõike muud, mida eeskujuks võtta. Iga rahvatantsija vaatab aeg-ajalt (eriti enne tähtsaid ülesastumisi) peeglisse ja mõtleb, kas tal on ikka kõik komplekti kuuluvad asjad olemas. Kui ei ole, siis selgitab ise, kelle käest või kuidas ta need saab. Peegli puudumisel võib ette võtta ka sisekaemuse ja korraks teadvustada enda teadvelolek asjas (i.k. mindfulness). Lisaks vaatamisele on oluline ka kuulamine. Olukorras, kus kõik püüavad teisi juhendada, on küll keeruline kõike korraga tähele panna, aga tuleks püüda mõista sõnumi sisu, millega üldjuhul soovitakse midagi paremaks saada. Ja kui point selge, siis tasuks sellega ka arvestada.

Usun, et kui kõik eeltoodu meelde jätta, siis läheb kõik hästi. Ja kui juba asjad liiguvad plaanipäraselt, siis ei ole vaja enam meelde tuletada, et naeratus kuulub iga rahvatantsija põhivarustusse. Meie eesmärk on „Minu arm“.

Eesti tantsis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul

Vana aasta viimasel päeval kell kolm kogunesid sajad inimesed üles Eesti, et teha EV100 alagatuse "Eesti tantsib" viimane ühistants. Ühistantsuks oli kokku pandud neli tantsustiili: ballett, show-tants, nüüdisaegne ja Eesti tants, mille koreograafideks on Teet Kask, Argo Liik, Külli Roosna, Kenneth Flak ja Liisa LaineVahva ettevõtmine sai teoks 15 Eesti linnas.

Vabaduse platsil toimunud üritusest võttis osa ka Juhukse esindus.

Head algavat laulu- ja tantsupeoaastat!

Jõuluturg 2018

Esinemine Tallinna Jõuluturul on olnud meile alati suur väljakutse - kunagi ei tea ette, kas läheb hästi või väga hästi. Juhukse tänavust esinemist saab näha siit.

Tallinna Jõuluturg 2018

Aeg liigub kiiresti. Alles oli Hingedepäev, siis Mardipäev ja Isadepäev. Nädala pärast on Kadripäev ja siis ongi esimene Advent, Nigulapäev ning jõuluaeg ongi käes. Kella keeramisega üritatakse küll sügisel aega võita, aga see palju ei päästa - mida see üks tund ikka annab. Võib-olla sellepärast, et kõik jõuaksid ikka enne uue aasta saabumist linna jõuluilust ja -särast osa saada, alustatakse asjakohaste üritustega üsna varakult. Nii avatigi juba 16. novembril Tallinna Jõuluturg ja süüdati raekuusel tuled. Tore. Jõuluturu juurde kuulub ka kultuuriprogramm, mille sisuga saab tutvuda siin. Ja üllatus, üllatus - mida me näeme, 24. novembril kell 17.00 esineb Jõuluturul folklooriselts Juhukse. Teadmiseks nendele, kes veel ei tea, et seekord saab näha Juhukse uuemaid liikmeid, kellele see ülesastumine Juhukse ridades on esimene kord. Lisaks uutele liikmetele saab näha näha veel üht-teist huvitavat. Ärge siis kaunist ilmailu maha magage ja jõudke ikka Jõuluturule ka. 

Kohtumiseni 24. novembril.

Stabiilne seltskond

Statistikaameti andmetel suureneb Eestis pidevalt rahvakultuuri harrastajate arv. Nii moodustas erinevate valdkondade huviliste arv 2017 aastal ca 88 300 inimest, suurenedes perioodil 2009-2017 ca 12 tuhande liikme võrra.  Erinevate aastate juurdekasvu lähemalt uurides hakkab silma üks huvitav asjaolu, nimelt suureneb aasta enne laulu- ja tantsupidu hüppeliselt koorilaulu harrastajate arv, mis pärast pidu sama kiiresti langeb. Samas sellist liikumist rahvatantsu huviliste juures ei toimu, vt lisatud joonis. 

Mida eeltoodust järeldada võib? Esiteks on üsna selge, et koorilaulu harrastajate arvu erinevatel aastatel mõjutab oluliselt üldlaulupidu ja sellel osalemise võimalus. Ehk seda mõtet pisut edasi veeretades võime järeldada, et koorilauljate hulgas on palju nn projektipõhist lähenemist, kus kõrgendatud huvi laulmise vastu ilmneb alati enne suurt pidu. Hea meel on tõdeda, et rahvatantsijad on palju stabiilsem seltskond, kes on oma harrastusele palju truumad. Nende peale võib alati loota.

Meeldetuletuseks, et Juhukse rühm valmistub oma 12. tegevusaastal juba kolmandaks üldtantsupeoks. 

Meenutusi näituselt

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab 13.10 - 11.11.2018 näha kaasaegset noorte kunsti, vt lähemalt siit. Sellelt näituselt jäi meelde Eva Liisa Tamm´e mõtisklus teemal "Tants, kui kunst":

    Mida ma väljendan?

    Ma väljendan tantsu tunnet.

    Mulle meeldib tantsida ja tants on minu jaoks kunst.

    See on ka tunne. Tantsu tunne on hea ja lõõgastav tunne.

    See tunne viib mu mured ja mõtted minema.

    Kui ma tantsin, siis ma tunnen rõõmu, rahu ja vabadust.

    Ma keskendun ainult iseendale.

    See tantsu tunne on üks paganama hea tunne.

    Igaühe jaoks võib-olla tants või kunst erinev ja see on väga              normaalne.

[Pilt samalt näituselt on illustratiivne ja ei ole otseselt seotud ülaltoodud tekstiga]
Milliseid tundeid (rahva)tants sinus tekitab?

Täismaja

Kristjan Holmi 2016. aastal valminud animafilm “Täismaja” räägib usinast postiljonist, kes täidab laitmatult oma kohuseid ja kohtub oma tulevase abikaasaga. Huvitaval kombel märgitakse seda filmi Eesti filmi andmebaasis sõnadega: alasti mees / alasti naine / argieluline / argitoimetused / eksistentsiprobleemid / elu edasikestmine / eramu / inimese võõrandumine / jalgrattaga sõitmine / järeltulija. Huvitavad seosed.

Viimast Juhukse trenni 17. oktoobril võiks iseloomustada ka sõnaga „täismaja“. See tähendab, et meid oli kokku 15 ½ paari ehk peaaegu täismaja. Põhjusega puudus ainult üks isik. Seega võrdlus samanimelise filmiga on täitsa kohane. Jäävad veel märksõnad. Tundub, et ka need on täitsa asjakohased. Ei pea vist olema lingvist-folklorist, et taibata tõsiasja, et võidujooks peole registreerimiseks koos kaasneva meeleseisundi muutusega on jõudnud lõpusirgele. Õnneks on filmi märksõnade loetelus on lisaks „eksitentsi-probleemidele“ ka sõna „järeltulija“. See on igati kohane, sest enam-vähem kogu sügise on meie trenni saatnud kaasatoodud mudilased. Lisaks on meil mitu paari uusi liikmeid. Nii saamegi täismaja ning saame õigustatult kasutada enda kohta märksõna „elu edasikandmine“.