Mis on juhtunud ühe korra, ei pruugi korduda.
Ent see, mis on juhtunud kaks korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda. Paulo Coelho
19.01.2019 toimus tantsupeo 1. eelproov.
Tallinna segarühmad pidid liigijuhtidele oma oskusi näitama Sõle Gümnaasiumis.
Vaatamata asjaolule, et paljud meist on selliseid ülevaatuseid varem ka läbi
teinud, tundus olukord ikkagi pisut ärev ja ebakindel. Eks kerge võistlusmoment
ning võõras keskkond lisasid ka omajagu pinget. Tegelikult oli väga mõnus ja
sõbralik õhkkond – ei mingit nügimist ega norimist. Tore oli näha vanu
tuttavaid ja tõdeda, et paljud on endiselt rivis ja tahtmist täis ja heas
vormis. Loomulikult oli uhke tunne olla teiste seas. Üks juhendaja (mitte küll
meie voorus) tegi nalja, et muretsemiseks ei ole põhjust, peole saavad kõik.
Ainult, et mõned peavad selleks pileti ostma. Pisut irooniline, aga paraku vist
üksjagu realistlik tõdemus.
Räägitakse, et enamus pileteid tantsupeole
välja müüdud. Selleks, et mitte suurt ettevõtmist kodus televiisorist vaadata,
lisan märksõnad kogetu osas. Oluline on vaadata: (i) kella, (ii) teisi, (iii) ennast.
Kella vaatamine on oluline, et õigel ajal olla kogunemise kohas, trennis, igal
pool. Hilineja taga ootavad kõik teised ja see ei ole aktsepteeritav. Teiste
vaatamisel tasuks tähele panna nende enesetunnet, distsipliini, riiete
komplektsust, tantsuoskust ja kõike muud, mida eeskujuks võtta. Iga
rahvatantsija vaatab aeg-ajalt (eriti enne tähtsaid ülesastumisi) peeglisse ja
mõtleb, kas tal on ikka kõik komplekti kuuluvad asjad olemas. Kui ei ole, siis
selgitab ise, kelle käest või kuidas ta need saab. Peegli puudumisel võib ette
võtta ka sisekaemuse ja korraks teadvustada enda teadvelolek asjas (i.k. mindfulness). Lisaks vaatamisele on oluline ka kuulamine. Olukorras, kus kõik püüavad
teisi juhendada, on küll keeruline kõike korraga tähele panna, aga tuleks püüda
mõista sõnumi sisu, millega üldjuhul soovitakse midagi paremaks
saada. Ja kui point selge, siis tasuks sellega ka arvestada.
Usun, et kui kõik eeltoodu meelde jätta, siis
läheb kõik hästi. Ja kui juba asjad liiguvad plaanipäraselt, siis ei ole vaja
enam meelde tuletada, et naeratus kuulub iga rahvatantsija põhivarustusse. Meie
eesmärk on „Minu arm“.