Reede, 23. detsember 2011

Õnnelik lõpp














Euroopa kultuuripealinna (KP) aasta on lõppenud. Kustunud on kõik küünlad Vabaduse platsil, samuti on lõppenud ka kõik muud selle sildi all toimunud üritused. Põhuteatri asemel haigutab pimedus, Kultuurikilomeetri verstapostide vahel keerutab vaid tuul möödunud suvehooaja Noblessleri ja Kultuurikatla ürituste kavalehti. Ei ole midagi sümboolset ega püsivat järel pealinnast ega kultuurist. Linnakodanike meeli täidavad juba hoopis uued, digestiivsed aistingud. Kas see ongi lõpp? Kahtlemata mitte. Vähemalt nende jaoks mitte, kes möödunud aasta KP üritustest osa said.
Juhukse rahva jaoks oli kõige tähelepanu väärsem üritus tõenäoliselt KP raames korraldatud TeateTants, mille teatepulkadega seonduv segadus pakkus nii elevust, ängi kui kordamineku rõõmu. Loodan, et see „lugu“ koos meie nimeliste teatepulkadega on nüüd ilusasti Kirjandusmuuseumi varasalve väärtasjade riiulil.
Tegelikult jõudis KP meieni juba varem. Me kandsime selle logo oma trennisärgi varrukatel läbi kahe hooaja. Nüüd, kui see logo on saanud teatud mõttes kultuseseme staatuse, võime seda päikesest, higist ja saalitolmust kulunud särki kanda erilise tundega ja ainult pidupäevadel.
Kuna kõik Juhukse trennipäevad ongi nagu pidupäevad, siis palju õnne meile kõigile selle puhul, mis meil on ja millest teised vaid unistada saavad.
Meie järgmine pidupäev on 4. Jaanuaril 2012.
Ilusat pühade hooaega!

Esmaspäev, 7. november 2011

Kultuuriruumi rikkus

Tänavuseks pärimuskultuuri auhinna laureaadiks nimetati Türi Põhikooli muusikaõpetaja Ulvi Tamm - eesti rahvamuusika tutvustamise ja levitamise eest koolinoorte seas festivalil “Regilaul uues kuues”. Pärimuskultuuri auhind anti üle 5. novembril 2011 Eesti Rahvusraamatukogus kontserdi "Kultuuriruumi rikkus" raames.
Nimetatud kontserdil tutvustasid oma pärimustantse, laule ja pillilugusid lisaks eestlastele ka siinmail tegutsevad kabardiinid, lezginid, lätlased, tšerkessid, tšuvašid ja ukrainlased. Võõrustajate etteastet aitasid sisustada lisaks Kreete Mägi regilaulule, Karoliina Kreintaal viiulil, seto folkloorirühm Sorrõseto ja Juhukse.
Huvitava elamuse pakkus kontserdi lõpus Juhukse kolonntants, mis tõi lavale labajala sammuga liikuma nii Läti naised kui kuumaverelised Kabardiini džigitid ja Tšerkešši kaunitarid ning arvukalt pealtvaatajaid. Oli tore laupäev.
Tänud ürituse korraldajatele.

Teisipäev, 13. september 2011

Algab Juhukse 5.hooaeg

Tähelepanu!
Juhukse selle hooaja tantsutrennid algavad pühapäeval, 02.oktoobril.
Koguneme kell 18.00 Kalamaja põhikooli aulas.
Alguses teeme natuke plaane, jagame infot ja lõpetuseks kerge trenn.
Täpsem info postiloendis.
Kohtumiseni Kalamajas!

Koostame Juhukse lugu

TeateTantsu meeskond algatas suvel Eesti rahvatantsu maastiku kaardistamise. Kõigil TeateTantsul osalenud rühmadel paluti saata Eesti Rahvaluule Arhiivile lugu oma rühmast ja tavadest.
Selleks, et Juhukse lugu korralikult kirja saaks, tuleb kõigil asjaosalistel ja ka teistel, kes soovivad midagi asjakohast jäädvustada, saata oma ettepanekud, pildid või muud materjalid hiljemalt oktoobri alguseks Andrese e-posti aadressil: palumaa@hot.ee
Juhukse lugu - see on meie lugu. See on lugu inimestest ja sündmustest, nii nagu me seda omailmas oleme kogenud.
Ära lase teistel endast kirjutada, tee seda ise!

Esmaspäev, 22. august 2011

Teatetatantsu talumatu kergus

Mõelda vaid, et see kõik ongi tegelikkus. Ühest ideest on saanud meie olemise üks osa ja kinnitus. See pole lihtsalt projekt ega väljakutse, rääkimata siis vajadusest või kohustusest – see on midagi enamat, kus igaühel on oma ja kõigil ühine rida, mida ajada.
Kuigi meie rühma teelõik oli suhteliselt tiheda inimasustusega kohas, lõppes see ju lausa poe ees, jäi selle mõne kilomeetri sisse rohkem, kui jaksaks ühe korraga ära rääkida. Nendest, ca tunni aja jooksul meist möödunud inimestest, saaks kokku toreda pildi, millele mahub nii möödasõitva kombainijuhi kaasatundlik naeratus, kohalike laste ja ühe ema pisut arglik-igatsev uudishimu, kui memmede-taatide lahke lehvitus koduväravast või poe juures istuvate noormeeste pisut õllene jorin. Olenemata siis sellest, kas taustaks olid koristatud viljapõld või tondilossina paistvad mõisa-või sovhoosihooned, pisut võsane mets või kohalike majapidamiste värvilised floksi peenrad – kokku andis see kordumatu pildi Eestimaast. Linnainimesele lausa harjumatu aja kulgemise teistsugune rütm ja soe augustipäike tekitasid imelise tunde. Seda tunnet suurendasid veel öisel koduteel Albu kandis tee ääres küünlavalges oma teadet ootavate tantsupaaride rõõmsad naeratused ja suurematesse teeristidesse tantsijate toetuseks süüdatud lõkketulede kuma. See oli väega üritus, mis meid kõiki ühendab ja juurte juurde tagasi toob. Tants - see oli selle asja ilus vorm.
Tänud korraldajatele ja osavõtjatele. Tänud ka Kaarel Kõivupuule, kes meie esinemist lõõtsal saatis, samuti tublidele Leesikatele, kes meile tantsimisel tuge pakkusid. Tänud ka Peetrile ja Piretile, kes meid pärast sooja supiga kostitasid. Tänud Meelisele, kes korraldas piltide tegemist. Tänud Lembele ja Peetrile kaasatoodud ploomide ja teatepulga eest. Eks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid hiljem selgitavad, kuidas ja mis asjaoludel algselt meie rühma siseseks kasutamiseks mõeldud teatepulk Peningi poe ees tekkinud tehnilise pausi ajal meie kontrolli alt väljus ja järgmise rühmaga teele läks. Igatahes on nüüd mida folkloorikogujatega hiljem klaarida. Nimetatud pausi tingis meie teatetantsuks mänginud lõõtspilli remont.
Vaata pildilt kuidas autojuht ja Kaarel käepäraste vahenditega lõõtsa parandavad.

TeateTantsu teatepulk

ERR Uudised: Eilsest saati liigub tantsukolonniga kaasa ka Juhukse rühma poolt kaasa toodud teatepulk, mis arvatavasti koos tantsijatega kogu Eestile ringi peale teeb.
Pildid teatepulgast ja selle üleandmisest (Piltide autor: Meelis Mänd)



Kolmapäev, 10. august 2011

PäriMusi 6.august 2011


„Lähme linna laulemaie, Talinasse tantsimaie!“

Juhukse võttis Folkloorinõukogu üleskutset tõsiselt ja läkski kohale.

Ei saa olla midagi toredamat, kui esineda Kultuuripealinna auväärseimal väljakul rohkearvulise publiku ees. Mõned hetked PäriMusi päevast jäädvustas ERR vene keelsete uudiste toimetus, vt alates 9 minut link.

Tänud kõigile tublidele tantsijatele, kes leidsid aega selleks päevaks linna tulla.
Eriline tänu Margus Veenrele, kes saatis meie esinemist lõõtspillil.
Tänud ka kõigile, kes vaatasid ja pilti tegid.

Laupäev, 18. juuni 2011

Juhukse suvi algas tantsuga

Tänavuse kevadhooaja lõpetasime mitme ülesastumisega. Kõigepealt oli Juhukse õpetajate rühmal mai lõpus au esineda Nõmme tantsupeol. Alguses tundus küll, et kes see sinna Nõmme metsa ehitatud (tikutopsi suuruse) laululava juurde viitsib tulla, aga pärast olid kõik ümberkaudsed tänavad autosid täis pargitud ja platsi ümber pealtvaatajaid rohkem kui istekohti. Kahju, et õpetajate rühma repertuaari oleme saanud ainult metsas ette kanda. Mõelda, kui lahe oleks seda tantsida mõnel suuremal platsil. Igatahes oli tore üritus. Nõmmekad, kutsuge meid jälle, kui vaja, oleme nõus ka bussioote paviljonis esinema.

Juuni alguse ilmad lõid igal pool kuumarekordeid ja nii oli ka Vanalinna päevade aegu, kus esimese esinemise aegu oli termomeeter ca kolmekümne kraadi juures ja ega teiselgi korral palju vähem olnud. Kahju oli ainult pealtvaatajatest, kellele võis tantsuplatsilt üleskeerutatud tolmu tõttu kogu etteaste pisut ähmaseks jääda. Tegelikult polnud häda midagi, ka kõige tagasihoidlikumad publiku hulgast said vene tantsu ajal jalad Tornide väljaku tolmus lõpuks valgeks.



Nii me hooaja lõpetasimegi – õnnelike ja tolmustena. Enne kui päris laiali läksime pidasime pargis väikese pikniku maasikate ja vahuveiniga, meenutasime sündmusi möödunud hooajast ja tundsime mõnu ilusast ilmast ja iseendast.

Kena suve kõigile!

Teisipäev, 3. mai 2011

Zeitgeist


Ajavaimu* mõju uurimine inimeste tegevusele erinevatel ajaperioodidel on olnud oluline, see on aidanud kujundada isikute alateadlikke käitumiseelistusi ja siduda neid paikkonnakultuurilise identiteediga.
Olukorras, kus sõbrapäev või volbriöö on populaarsemad kui mardipäev või kus enamusel kommetel ja tavadel on pigem kommerts kui sisuline tähendus, tundub ajavaimust identiteedi algete otsimine üsna loomulik ja vajalik tegevus olevat.
30.aprillil Nõmme Kultuurikeskuses toimunud kohtumisõhu Jaan Kaeraga oli hea näide sellest kuidas see käib. Teadaolevalt tuli möödunud sügise hakul kirjanik ja kirjastaja Hans Luik seenior välja ideega, viia Eesti tuntuim rahvatants kaerajaan aastaks 2011 Euroopasse ja õpetada võimalikult palju eurooplasi seda tantsima (vt. http://www.minueesti.ee/minueesti/deedbank/item?i=16). Kohtumisõhtul käsitleti Jaan Kaera elu ja loomingut. Tema loodud tantse aitasid lahi mõtestada ja esitasid oma ala asjatundjad ja asjaarmastajad. Hämmastav oli see, kuidas ühest suhteliselt lihtsast algupärandist võib sündida uus vorm, mis sisaldab nii kaasaegse kui ka rahvusliku tantsu vorme. Need, kellel ei õnnestunud seda sündmust kohapeal kaeda, võiks kuvandi loomiseks endale ette kujutada kaerajaani, mille vahesammud tehakse tango rütmis või mis sarnaneb hoopis estraadiga. Igatahes esitatud kaerajaani teemalised süidid purustasid kõik senised arusaamad lihtsakoelisest ja labasest tantsust. Sellise tantsu viimine Euroopasse on igati kiiduväärt ettevõtmine.
Kaerajaani mitmetahulist sisu aitavad mõista ka selle loo nime juurde käivad pärimused. Üks nendest räägib, et keegi külamees olla käinud kaemas, kuidas mõisas preilide pesu pestakse, aga jäänud seejuures vahele ja pandud laulu sisse. Eks naiste valge ihu(pesu) nägemine võis ju olla matsile midagi, mis aitas tal realiseerida osakese tema mina otsingutest. Võib vaid oletada, kas selle Jaani elu oli pärast seda vahejuhtumit keerulisem või lihtsam kui enne.
Ka meie puutume kokku sarnaste probleemidega. Tänast ajavaimu iseloomustab peamiselt tarbimiskultuuriga samastuv peavool, mis on universaalne ja sobib evimiseks igas multikultuurses keskkonnas. Indiviidi jaoks on küsimus pigem selles, et kuidas või kellena ennast määratleda sellises olukorras, kus tema soovide ja väärtuste hierarhia ei sõltu mitte tema sotsiaalsest või kultuurilisest päritolust, vaid on ettemääratud peavoolu suunamuutustega. Kui hakkad oma valikutes kahtlema, siis soovitan mõelda selle, mis juhtus Jaan Kaeraga ning ka sellele, kuidas teadmine temast ja tema tantsust on mõjutanud meie tänaseid valikuid.

Jõudu ja kordaminekuid.
Linnamees Andres Kaer

*) Ajavaim (saksa keeles Zeitgeist) on üldine kultuuriline, intellektuaalne, eetiline, vaimne või poliitiline kliima koos moraali ja moega mingis kultuuris mingil perioodil.

Kolmapäev, 6. aprill 2011

Tantsulaager Roostal 2-3.aprill

Tantsulaagri korraldamine on tõsine ettevõtmine. Kõigepealt on vaja leida koht, siis paika saada menüü. Oluline on siinkohal arvestada kõikide osalejate erisoovide ja võimalustega. Lisaks tuleb lahendada hulk tehnilisi pisiküsimusi, sh ka see, kuidas tellimuse vormistamisel ära arvata, mitu inimest tegelikult ööseks jääb või kuidas klaver põõsasse transportida. Õnneks on Roostal väga toredad ja mõistvad inimesed, varem ka tantsurahvaga tegelenud.
Seekordne tantsulaager oli pühendatud pärimustantsudele. Mõttevahetust tantsu folkloorse olemuse ja väljenduse eesmärkide üle aitas sisustada Sille Kapper, kes muuhulgas on öelnud: "Pärimustants. Loodusest antud ja inimestelt õpitud, isiklik ja ühine, reeglipärane ja reegleid rikkuv, traditsioon ja improvisatsioon - vastandlikud jõud muutuvas suhtes ....". Lisaks tantsumõtte otsimisele sai Roostal ka kõvasti kingataldu kulutatud, kokku tuli 1,5 päeva kohta ca viie trenni jagu liikumist. Parasjagu nii palju, et veel uue nädala alguses mõni oma kangeid jalalihaseid ja villis jalataldu muljus.
Väsitava trennipäeva lõpetas Lembe Sihvre korraldatud klaashelmeste valmistamise õpituba. Värviliste klaashelmeste paelaotsa ajamine ajas preilnade meeled nii elevile, et kohati kippus aja- ja reaalsustaju ununema. Õnneks oli õhtusöök see, mis rahva jälle kokku tõi. Tegelikult oli kogunemiseks ka teine põhjus, nimelt oli seltsilistel võimalus Mairele tema hommikul saabuva tähtpäeva puhul õnnesoove ja tervitusi üle anda.
Laagriöösse mahtus veel saunaõhtu, juhatuse esimehe aruanne täitmata plaanidest ja naiste arutelu meeste rollist ühiskonnas ja rahvatantsu kujunemisel. Hommikul räägiti veel realiseerimata jäänud võimalusest harrastada jää folki. Pärimustantsude laagrist jääb kummita mõte tantsu algse olemuse ja selle väljendusviiside ja kujunemise põhjuste üle. Veelgi huvitavam oleks teada, mida arvavad tulevikus folkloorikogujad XXI sajandi rahvatantsu rühmadest. Selliste toredate mõtetega laiali sõitsimegi.
Tantsulaagrist Roostal jäävad meelde seltsiliste naeratavad ja rahulolevad näod, kenad ööbimiskohad ja maitsvad söögid. Suur tänu pärimustantsude laagri läbiviijatele: Sille, Krissu, Lembe ja Tanja. Tänud ka Siimule ja Ülole, kes aitasid klaveri ja muu tehnikaga ning seltsilistele, kes viitsisid kohale tulla või muul moel abiks olla. Kaunist kevadet.

Teisipäev, 5. aprill 2011

Juhukse kevad

Tänavune kevad oli väga visa tulema. Maarjakuu algas küll päikeselise vastlapäevaga, kuid pärast kevade ametlikku algust, kaks nädalat hiljem, polnud hanged sugugi veel madalamad. Talve külm-vesine hingus oli visa taanduma ja tekitas väsimust. Meeleolu ei tõstnud ka teade Juhukse kõrvalejäämisest suvisest noortepeost, mistõttu tuli leida uusi väljundeid talvel hoolega harjutanud seltsiliste motiveerimiseks ja muuta ka algselt Jürikuu algusesse plaanitud tantsulaagri kava. Nii sündiski pärimustantsude uurimisele pühendatud kevadise trennilaagri idee. Pärimustants on osa folkloorist – see on tantsuvorm, mis eksisteerib variantidena ja millel puudub üks kindel fikseeritud kuju. Seda on kujundlikult nimetatud improvisatsiooniks traditsiooni piires, st kasutades varasemate põlvkondade liikumismustreid või –elemente. Pärimustantsu tähtsaks osaks ning tihti eeltingimuseks on elav muusika ning seejuures tantsijate ja muusikute ühine pärimus. (Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu).

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu kuulutas 2011. aasta teemaks pärimustantsu.

Kolmapäev, 9. veebruar 2011

Juhukse käis ettetantsimas

Õpetajad õekesed, pedagoogid piigakesed, koolitajad kobedamad, haritlased halli peaga. Pikalt proovis parandanud, tantsutalgul talletanud, õhevil nad õpetanud, lapsukesi tagant lükanud.
Kes ei karga kõrge-elle, kes ei tantsi targastie, see peab pisarat pühkima, silmavetta veeretama, peosta suisa ilma jääma. Sest et rahvast rohkestie, pidulisi paras portsu, pistetakse püüne peale, suurta pidu kõrvalt kaema.

Ära põe sa pedagoogi, ehmata ei emakene, komisjon see kiidulaulul, Talna targal toetussõnul, kenasti on kõike katsund, Juhukse oskusi arvustand.
Ilu sündinud sebimisest, pedagoogi pikast piinast, tantsuõpsi toimetustest, noorte mure muljumisest. Parimad seltsid pjedestalil, Juhukse on nende seas.
Re: EPL 29.01.11

Tantsuvideod leiad veebist

Kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Reisikiri: Juhukse Küprosel

Kristiina ja Andrese kirjutatud reisikirja Juhukse Küprose reisist leia siit.