Kuigi meie rühma teelõik oli suhteliselt tiheda inimasustusega kohas, lõppes see ju lausa poe ees, jäi selle mõne kilomeetri sisse rohkem, kui jaksaks ühe korraga ära rääkida. Nendest, ca tunni aja jooksul meist möödunud inimestest, saaks kokku toreda pildi, millele mahub nii möödasõitva kombainijuhi kaasatundlik naeratus, kohalike laste ja ühe ema pisut arglik-igatsev uudishimu, kui memmede-taatide lahke lehvitus koduväravast või poe juures istuvate noormeeste pisut õllene jorin. Olenemata siis sellest, kas taustaks olid koristatud viljapõld või tondilossina paistvad mõisa-või sovhoosihooned, pisut võsane mets või kohalike majapidamiste värvilised floksi peenrad – kokku andis see kordumatu pildi Eestimaast. Linnainimesele lausa harjumatu aja kulgemise teistsugune rütm ja soe augustipäike tekitasid imelise tunde. Seda tunnet suurendasid veel öisel koduteel Albu kandis tee ääres küünlavalges oma teadet ootavate tantsupaaride rõõmsad naeratused ja suurematesse teeristidesse tantsijate toetuseks süüdatud lõkketulede kuma. See oli väega üritus, mis meid kõiki ühendab ja juurte juurde tagasi toob. Tants - see oli selle asja ilus vorm.
Tänud korraldajatele ja osavõtjatele. Tänud ka Kaarel Kõivupuule, kes meie esinemist lõõtsal saatis, samuti tublidele Leesikatele, kes meile tantsimisel tuge pakkusid. Tänud ka Peetrile ja Piretile, kes meid pärast sooja supiga kostitasid. Tänud Meelisele, kes korraldas piltide tegemist. Tänud Lembele ja Peetrile kaasatoodud ploomide ja teatepulga eest. Eks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi teadurid hiljem selgitavad, kuidas ja mis asjaoludel algselt meie rühma siseseks kasutamiseks mõeldud teatepulk Peningi poe ees tekkinud tehnilise pausi ajal meie kontrolli alt väljus ja järgmise rühmaga teele läks. Igatahes on nüüd mida folkloorikogujatega hiljem klaarida. Nimetatud pausi tingis meie teatetantsuks mänginud lõõtspilli remont.
Vaata pildilt kuidas autojuht ja Kaarel käepäraste vahenditega lõõtsa parandavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar