Aja puudutus

Laulu- ja tantsupidu on selleks korraks möödanik, kommentaarid ajakirjanduses vaibunud, Lauluväljakul praalib Õllesummer. Mõni üritus on lihtsalt selline, millel kogetut ei saa sõnadesse panna ja väljamagamisega unustada. Laulu- ja tantsupidu on üks selliseid, mis lihtsalt on ja jääb. Kellele esimeseks, kellele mitmendaks, aga ta jääb, sest ta puudutab. Puudutab ja seda moel, mida muidu kogeda ei ole võimalik. Sellepärast on ka iga laulu- ja tantsupeo lõpp raske, sellega nagu lõpeks see hoomamatu puudutuse tunne ja sa astuks välja maailmast, mida seni oled loonud ja hoidnud.

*  * *

Selle peoga lõppes ka Juhukse 7. tegevusaasta ja teine tantsupeo tsükkel. Seda ei olegi nii vähe, kui mõelda, et seljataha on jäänud ca 500 trennikorda. Juhukse liikmete nimekirjas on vähemalt 50 nime. Meie sõprade ja märgikandjate ring ulatub sadadesse. Numbrid ei ole tähtsad, oluline on hoopis see, et Juhukse on muutunud osaks meist ja meie osaks Juhuksest. Kõik need lood ja naljad ning esinemised – need jäävad. Jäävad ka siis, kui üks või teine meie seast otsustab vahepeal maailma mujalt vaadata. Juhukse on nagu hea vein, mis läheb aastatega aina paremaks. Ka Juhukse puhkab vahepeal, aga ta ei kao kuhugile. Me kohtume veel.

Elage hästi!

Tantsupidu

Siia paneme lingid, kus näeb pilte meist ja suurest peost.
Ükskord näha on parem, kui seda teistelt mitu korda kuulda.

Tantsupeo proovid

Ilm tantsupeo proovide ajal on pakkunud mitmeid väljakutseid riietumise alal.

Üldiselt väike vihm rahvatantsijat ei sega, kasutusele võetakse kõik käepärased vahendid, et ihu lausvihmas kuiv hoida.

Palju keerulisem on olukord siis, kui juhendajad ise ka täpselt ei tea, mida tantsija murul tegema peab.

Aga ka need pisiasjad saab ka paika, kui kasutakse puust ette ja punaseks meetoodikat. Tegelikult ei ole asi üldse hull, päeva lõpuks on kõik liikumised ja mustrid paigas. Oma ala asjatundjad ju ikkagi.

Rohkem pilte harjutusväljakult vaata Juhukse postiloendis.

Ettevalmistused suureks peoks I

Eesti Spordiselts Kalev korraldas 1.juunil 2014 Pirita Spordikeskuses Tallinna XVI Võimlemispeo "KÄSIKÄES". Liikumisaasta raames korraldatud üritusel ei puudunud ka rahvatantsijad.  Tegelikult oli see nö päris esimene väljakuproov enne suurt tantsupidu, kus trennisaalide siledal põrandal lihvitud tantsusamme sai proovida staadioni ebatasasel murul põletava päikese käes.  Tribüünilt vaadates võis kohe aru sada, et kes on rahvatantsija ja kes mitte. Esimeste read olid sirged ja tegevus rühmana mõtestatud. Tegelikult olid võimlejad ka väga tublid, nende puhul tasub just rõhutada individuaalset meisterlikkust ja graatsiat (valdavalt olid murul naisrühmad).  Igatahes oli see hea võimalus oma vormi ja vaimu kontrollimiseks. Eraldi peab märkima ka Hele-Riin´i esimest etteastet rahvatantsijana. Asendusliikmena omandas ta YouTube vahendusel ühe õhtuga vajaliku kava. Igatahes, hästi tehtud. Niimoodi jätkata. Võimlemispeo pilte vaata siin.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Siit algab väike puhkus. Kohtume tantsupeo proovis. Ilusat suve.

Ettevalmistused suureks peoks III

Lisaks materiaal-tehnilisele poolele on väga oluline ka vaimne valmisolek. Meil on väärikas plagu (Juhukse vimpel), lipp ja lõpuks peol osaleva kollektiivi nimega vimpel, vt lisatud pilt - need on nagu reliikviad, neid tuleb hoida ja kaitsta. Määrasin küll ennast esimesena lipuvalvesse, aga seda väärikat ametit ei julge ma ainult enda peale võtta, seega nn lipuvalve läheb iga päev edasi tähestiku järjekorras meesliini pidi. Aga see ei ole veel kõik, kogu see kraam tuleb pidulikult rongkäigus Lauluväljakule kanda. Seda ei saa ometi teha kortsus särgis või väsinud ilmel. Mida pealtvaatajad ja meie märgikandjad meist niimoodi mõtlevad. Seega, need, kes lippu ei valva (või jalgpalli ei vaata) puhkavad korralikult. Teadmiseks, et Juhukse märgikandjate auväärsesse ritta lisandus hiljuti presidentide Ilves ja Rüütel, kultuuriministrite Jänes ja Lang ja paljude teiste auväärsete isikute kõrvale ka USA suursaadik Eestis hr Jeffrey D. Levine, kes pühendas tänavuse Ameerika Ühendriikide 238. Iseseisvuspäeva vastuvõtu just tantsu- ja laulupeole. Ja veel. Juhukse rühma esindavad laulu- ja tantsupeo tuletseremoonial meie au ja mõistuse kandjad Maire ja Heikki.

 

Ettevalmistused suureks peoks II

Vahetult pärast jaanipäeva tegi Juhukse rahvas viimaseid ettevalmistusi suureks peoks Madissoonide  Saku villa tagahoovis.  Enne suuri murukatseid vaadati üle varustus ja paigati auklikke kilesid juhuks, kui proovide ajal või hiljem peaks sademeid tulema.  Lisaks varustuse kontrollile tuletati meelde tantsusammud ja paaride paiknemine mustris. Üksikute mäluaukude varjamiseks oli Lembe valmistanud meestele spetsiaalsed mütsikesed (suur tänu, nende järgi on lihtne proovide ajal omasid teistest eristada). Kokkuvõtvalt võib öelda, et seis ei ole kõige hullem – peamine probleem on endiselt isikkoosseisuga. Puuduva paarilise kohta rivis teibiga ei paika, siin tuleb kasutada varumehi ning muid jõu- ja ilunumbreid. Sõltub, kelle mida. Muud nö meditsiinilised abivahendid, sh liigese ortoosid, valuvaigistavad süstid või suukaudsed manustid tuleb peita riiete alla või tarbida kaaskodanikke häirimata, vt „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ Sisekorraeeskirjad p.3.  Abivahendite transportimiseks võetakse kasutusele spetsiaalsed kotikesed, vt pildil.

See juhtus jälle

8. mail avaldati Tantsupeo kunstilise toimkonna otsus, vt siin, mille kohaselt esineb tantsupeol 654 kollektiivi, sh Juhukse vanem  ja noorem segarühm. Palju õnne! See on meie kõigi (töö)võit.

Pealavastaja (Maido Saar) sõnul olid erinevate rühmaliikide eelproovid stabiilselt kõrge tasemega. Tema väitel saavutati kahe eelproovi vahele jäänud ajaga märkimisväärne areng. Kuna seekordse tantsupeo iga tants kannab väga selget mõtet, siis hinnati rühmade esituse juures lisaks rühma üldisele tehnilisele tasemele ka väljenduslikkust ning oskust jutustada konkreetse tantsu lugu. Samuti jälgiti rühmade üldist lavakultuuri, rahvarõivaste korrektsust ja nende kandmise oskust. Kõik need ongi ju meie tugevamad küljed, mida me pikkade treeningtundide jooksul oleme harjutanud. Kahju, et pealavastaja ei nimetanud inimesi – need on meil vaieldamatult parimad.

Elagu Juhukse!

Ainult kaks kuud veel

Mõelda vaid – laulu- ja tantsupeoni on jäänud vaid ca 2 kuud. Peo ootuse aeg on mõnus, kohati ka üsna mõru.  Viimase all tuleb mõelda neid pikki tantsutunde ja ettetantsimisi, mis selle tähtsa ürituse nimel on ette võetud. Kaua oodatud tõe hetk saabuvat alles mai keskel, kui tehakse teatavaks peole pääsenute nimed. Tuleb, mis tuleb – meie valmistusime põhjalikult ja tegime enda osa nii hästi kui saime.

Siinkohal tuletaks veel meelde tavapärasemalt pikemaid ja täiendavaid treeningtunde hilisõhtutel ning varakevadel Vääna-Jõesuu Koolis läbiviidud vaimse puhastamise kursust ja sellele järgnenud rituaalseid veeprotseduure Rocca al’ Mare hotelli SPA-s. Eks nende protseduuride vabastav mõju oli tunda meie teisel ettetantsimisel 22.märtsil Pelgulinna Gümnaasiumis, kui paljud Tallinna rühmad oma oskused kõrgesti austatud žüriile ette näitasid.

Tähistamaks seda tähtsat päeva ja vabastavat esinemist, kui suure peo alguseni oli jäänud ca 100 päeva, panin õlle käima. Iga õlletegu on eriline, kusjuures on olulised nii põhjus kui ka protsess. Igal õllel on oma nimi. Hele-Riin’i ettepanekul sai seekord nimeks Tuljak.

Tantsupeo ootus on mõnus, kohati ka üsna mõru. Mõnus, kui lasta ennast kaasa viia akna taga valitseva kevadilmaga ja kui mõelda suvisele Tuljakule. Mõrudust lisab pikk ootamise aeg ja ootamatult ilmnenud põlvevigastus. Põlvega on asi lihtne, tänapäeva meditsiin on kõikvõimas. Tuljakuga on lood pisut teistmoodi, seda tahaks teha kohe mõnuga.

Ainult kaks kuud veel.

Puudutuse aasta

Eelmine aasta oli pühendatud pärandkultuurile. See oli suurepärane võimalus, et korraks peatuda ja tuletada meelde lugusid möödunud aegadest –lugusid, mis on meile jäetud, et neid ikka uuesti ja uuesti räägitaks. See taaskohtumine ammuste juhtumistega oli põnev, äratundmisrõõm ja läbielamised olid liigutavad.

2014. aastal toimuv XXVI laulu- ja XIX tantsupidu on pühendatud aja puudutusele.

Millal või milline aeg meid puudutab? On need üksikud hetked või on see pikem periood? Kas see on kellegi öeldud repliik või mälestus muretust  lapsepõlvest? Kes meist poleks vaadanud mesilast lillel või  mõne sportlase võiduponnistusi. Aja puudutus on personaalne. Tunded, mis üksikute sekundite jooksul kogetakse, jäävad kogu eluks. Sellel aastal me mõtleme ajale ja hetkedele mis meid on puudutanud, mõtleme inimestele, kes meile korda lähevad. Mõtle sinagi.

Möödunud pühapäeval Salme Kultuurikeskuses toimunud tantsupeo tantsude ettetantsimise päeva kokkuvõtteid tehes tõdes D-segarühmade liigijuht, Ülo Luht, et aja puudutus - see on eelkõige armastus.  Armastus iseenda ja oma ligimeste vastu. Tunded, mis kestavad üle inimpõlve. Ainuüksi  siiras jutt puudutuse tähtsusest oli liigutav. Lisaks on Luhti arvates oluline mitte esineda vaid tantsida – tantsida eelkõige endale, oma kaaslasele.  Ainult nii sünnib puudutus. Tantsupeol tuleb ennast liigutada nii, et see sõnum jõuaks ka staadionimurult publikuni.

Uuri meie FB-i ja vaata, kuidas me selleks valmis oleme ja kuidas aeg meid puudutab.

ERR on seoses läheneva laulu - ja tantsupeoga pühendanud sellele teemale ka eraldi lühilugude sarja. Vt ERR puudutuse aastale pühendatud lugusid.