Kolmapäev, 6. aprill 2011

Tantsulaager Roostal 2-3.aprill

Tantsulaagri korraldamine on tõsine ettevõtmine. Kõigepealt on vaja leida koht, siis paika saada menüü. Oluline on siinkohal arvestada kõikide osalejate erisoovide ja võimalustega. Lisaks tuleb lahendada hulk tehnilisi pisiküsimusi, sh ka see, kuidas tellimuse vormistamisel ära arvata, mitu inimest tegelikult ööseks jääb või kuidas klaver põõsasse transportida. Õnneks on Roostal väga toredad ja mõistvad inimesed, varem ka tantsurahvaga tegelenud.
Seekordne tantsulaager oli pühendatud pärimustantsudele. Mõttevahetust tantsu folkloorse olemuse ja väljenduse eesmärkide üle aitas sisustada Sille Kapper, kes muuhulgas on öelnud: "Pärimustants. Loodusest antud ja inimestelt õpitud, isiklik ja ühine, reeglipärane ja reegleid rikkuv, traditsioon ja improvisatsioon - vastandlikud jõud muutuvas suhtes ....". Lisaks tantsumõtte otsimisele sai Roostal ka kõvasti kingataldu kulutatud, kokku tuli 1,5 päeva kohta ca viie trenni jagu liikumist. Parasjagu nii palju, et veel uue nädala alguses mõni oma kangeid jalalihaseid ja villis jalataldu muljus.
Väsitava trennipäeva lõpetas Lembe Sihvre korraldatud klaashelmeste valmistamise õpituba. Värviliste klaashelmeste paelaotsa ajamine ajas preilnade meeled nii elevile, et kohati kippus aja- ja reaalsustaju ununema. Õnneks oli õhtusöök see, mis rahva jälle kokku tõi. Tegelikult oli kogunemiseks ka teine põhjus, nimelt oli seltsilistel võimalus Mairele tema hommikul saabuva tähtpäeva puhul õnnesoove ja tervitusi üle anda.
Laagriöösse mahtus veel saunaõhtu, juhatuse esimehe aruanne täitmata plaanidest ja naiste arutelu meeste rollist ühiskonnas ja rahvatantsu kujunemisel. Hommikul räägiti veel realiseerimata jäänud võimalusest harrastada jää folki. Pärimustantsude laagrist jääb kummita mõte tantsu algse olemuse ja selle väljendusviiside ja kujunemise põhjuste üle. Veelgi huvitavam oleks teada, mida arvavad tulevikus folkloorikogujad XXI sajandi rahvatantsu rühmadest. Selliste toredate mõtetega laiali sõitsimegi.
Tantsulaagrist Roostal jäävad meelde seltsiliste naeratavad ja rahulolevad näod, kenad ööbimiskohad ja maitsvad söögid. Suur tänu pärimustantsude laagri läbiviijatele: Sille, Krissu, Lembe ja Tanja. Tänud ka Siimule ja Ülole, kes aitasid klaveri ja muu tehnikaga ning seltsilistele, kes viitsisid kohale tulla või muul moel abiks olla. Kaunist kevadet.

Teisipäev, 5. aprill 2011

Juhukse kevad

Tänavune kevad oli väga visa tulema. Maarjakuu algas küll päikeselise vastlapäevaga, kuid pärast kevade ametlikku algust, kaks nädalat hiljem, polnud hanged sugugi veel madalamad. Talve külm-vesine hingus oli visa taanduma ja tekitas väsimust. Meeleolu ei tõstnud ka teade Juhukse kõrvalejäämisest suvisest noortepeost, mistõttu tuli leida uusi väljundeid talvel hoolega harjutanud seltsiliste motiveerimiseks ja muuta ka algselt Jürikuu algusesse plaanitud tantsulaagri kava. Nii sündiski pärimustantsude uurimisele pühendatud kevadise trennilaagri idee. Pärimustants on osa folkloorist – see on tantsuvorm, mis eksisteerib variantidena ja millel puudub üks kindel fikseeritud kuju. Seda on kujundlikult nimetatud improvisatsiooniks traditsiooni piires, st kasutades varasemate põlvkondade liikumismustreid või –elemente. Pärimustantsu tähtsaks osaks ning tihti eeltingimuseks on elav muusika ning seejuures tantsijate ja muusikute ühine pärimus. (Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu).

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu kuulutas 2011. aasta teemaks pärimustantsu.