Reede, 23. juuli 2010

BALTICA 2010 Tallinnas


Karksis alanud ja neli päeva kestnud XXIII Rahvusvaheline Folkloorifestival jõudis Tallinna.
Päev algas kolmekümnekraadises kuumuses rühmade etteastetega Raekojaplatsil ja päädis lõppkontserdi ja simmaniga veelgi „kuumemas“ Estonia kontserdisaalis. Festivali päevade kestev palavus oli suureks üllatatuseks paljudele lõunast saabunud väliskülalisele, kes ei osanud sellist palavust meie laiuskraadidel oodata. Tööpäeva tõttu vähendatud koosseisus linna peaväljakul esinemine pani proovile nii mõnegi Juhukse liikme enesehinnangu. Õnneks mõjusid Juhukse naiste värvilised „potid ja põlled“ ning meeste varjatud enesekindlus paksust linnaõhust pisut uimastele turistidele ja linnarahvale sedavõrd värskendavalt, et need meie etteastet suure aplausiga toetama asusid. Tehtud! Linnakivide vahel ei murdunud ükski konts ega mees.

Selle aasta Balticast jääb meelde tohutu kuumus ja esinemistega kosunud enesekindlus. Keegi korraldajatest oli Krissule peo lõpus öelnud, et Juhukse on lahe, väärikas ja omanäoline. Oleme siis.
Ilusat suve jätku.

BALTICA 2010


Juhukse selle aasta esimene suurem avalik ülesastumine toimus Folkloorifestivali Baltica ja Viljandimaa virred raames. Pärast festivali avamist 9. juulil Karksi-Nuia keskväljakul suundus rongkäik esinejatega linna keskväljakult Karksi ordulinnusesse, kus Igor Tõnuristi ja Angela Arraste lavastatud peol esinesid koos Eesti folkloorirühmadega Mehhiko, Itaalia, Portugali, Küprose, Liivi, Soome, Leedu ja Läti esinejad.
Suurematest tõmbekeskustest parajalt eemal toimunud üritus oma mõnesaja osalejaga tekitas allakirjutanus tunde privaatüritusest, kuhu on kutsutud ainult valitud külalised. Koha varjatud eksklusiivsest rõhutasid lisaks ordulinnuse iidsete müüride mornid viited selle paiga sajandite taha ulatuva ajaloo juurde, viltuse torniga unustatud kiriku jonnakas sarm ning maalilised vaated kesksuvisesse rohelusse uppuvale Halliste jõe ürgorule. Kõik see kokku kujundas selle festivali erilise aura, mis lummas festivalil osalenud väliskülalisi sedavõrd, et need ei soostunud lahkuda ka pärast peo ametluku kava lõppu ja jäid kõik koos pealtvaatajatega õhtul alanud simmanile, mille lõpetas alles kuuselatvade tagant kerkinud kuukera väsinud naeratus.