Statistikaameti andmetel suureneb Eestis pidevalt rahvakultuuri harrastajate arv. Nii moodustas erinevate valdkondade huviliste arv 2017 aastal ca 88 300 inimest, suurenedes perioodil 2009-2017 ca 12 tuhande liikme võrra. Erinevate aastate juurdekasvu lähemalt uurides hakkab silma üks huvitav asjaolu, nimelt suureneb aasta enne laulu- ja tantsupidu hüppeliselt koorilaulu harrastajate arv, mis pärast pidu sama kiiresti langeb. Samas sellist liikumist rahvatantsu huviliste juures ei toimu, vt lisatud joonis.
Mida eeltoodust järeldada võib? Esiteks on üsna selge, et koorilaulu harrastajate arvu erinevatel aastatel mõjutab oluliselt üldlaulupidu ja sellel osalemise võimalus. Ehk seda mõtet pisut edasi veeretades võime järeldada, et koorilauljate hulgas on palju nn projektipõhist lähenemist, kus kõrgendatud huvi laulmise vastu ilmneb alati enne suurt pidu. Hea meel on tõdeda, et rahvatantsijad on palju stabiilsem seltskond, kes on oma harrastusele palju truumad. Nende peale võib alati loota.
Meeldetuletuseks, et Juhukse rühm valmistub oma 12. tegevusaastal juba kolmandaks üldtantsupeoks.
1 kommentaar:
Ei ole kerge vabaneda odava romantika mõjust, mida sisendavad asjaosaliste hilisemad memuaarid, ajalehtedes ilmunud sponsori logoga reklaamtekstid või isegi kultuurikriitikute ülespuhutud arvustused eesti rahvakunstnike rahvusvahelisest edust
Postita kommentaar