See aasta tuleb kevad teisiti

Peaaegu 100 aastat tagasi kirjutas Henrik Visnapuu, et

    See aasta tuleb kevad teisiti,

    Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,

    Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,

    Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti.

Nagu aasta alguses sai kuulutatud, kogusime me talvel lugusid oma esivanematest.

Kuidas kellele, igatahes oli see meeldiv võimalus rääkida oma eakamate lähikondsetega sündmustest, mis toimusid nende noorusaastatel või isegi varem.  Kellest või millest need lood pajatavad, sellest kirjutame kunagi pikemalt.

Ühe valiku nendest lugudest ühendas Kristiina Kapper koos tantsudega meie ühiseks kevadkavaks koos pilliklubiga Söepõletajad. Neid lugusid ja Söepõletajaid saab näha ja kuulda Vanalinnapäevade ajal 5. ja 7. juunil kell 18.00 Bastioni aias,Viru tn 23.

Tule ja vaata, kes see kevad tuleb teisiti.

Anna Raudkatsi stiilipäev

Sellel kevad-suvel möödub 100 aastat ajast, kui Anna Raudkats tegi esimesed rahvatantsude kogumiskäigud Setumaale ja Kuusalu valda Kolgaranda. Laiem üldsus teab teda kui "Tuljaku" loojat.

Tähistamaks selle üle oma aja kuulsa rahvatantsu looja omaaegset tegevust  korraldab Juhukse Selts koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika  Seltsiga 27. veebruaril kell 18.00 Eesti Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsis Anna Raudkatsi pärandit tutvustava stiilipäeva. Ürituse kohta vaata lähemalt:  http://errs.ee/. Kohapeal meenutame nii mõndagi huvitavat tema tegevusest, tantsime tolleaegseid tantse, nii nagu need omal ajal kirja pandi ja teeme muudki huvitavat.

RAUDKATS, Anna (Johanna Natalie Elisabet) (23. II 1886 Ropka, Tartumaa – 12. IV 1965 Tapa), võimlemisõpetaja ja tantsupedagoog. Lõpetas 1901 Tartu saksa erakooli ja 1915 Helsingi ülikooli võimlemisinstituudi. Oli Eesti esimesi kõrgharidusega võimlemisõpetajaid. Töötas Peterburis, Viiburis, Tartus ja Pärnus kodukooliõpetajana ning 40 aastat (aastani 1952) Tallinna koolides, Tallinna Õpetajate Seminaris ja Tallinna Pedagoogiumis ning Kuressaare Keskkoolis kehalise kasvatuse ja rahvatantsuõpetajana. Kogus ja avaldas tantsu- ja mängukirjeldusi (ilmus 8 raamatut). Oli Eesti II, V, VI ja VII üldtantsupeo aujuht. Üldtuntud tantsude "Tuljak", "Kaera-Jaan" ja "Pulgatants" seadjaid. ENSV teeneline kunstitegelane (1957). Valgetähe V klassi teenetemärk (1938). Mälestustahvel Aegviidus Kastani tänav 17.

Moodsad ajad

Ajavaimu ja moega kaasas käimine on ikka iseloomustanud ilusaid ja edevaid inimesi. Mis see rahvatants siis muud on kui puhas edevuse laat. On muidugi ka teistsuguseid arvamusi, aga suures plaanis on see ikka üks tants ja tagaajamine. Mis siis, et kohati teaduslik ja puha. Igatahes on sellel  sisu ja mõte ning mis oluline - see on alati moodne. Tehku teised, mis tahavad, me olemegi moodsad ja nüüd nähtavad ka Facebookis, vt  https://www.facebook.com/Juhukse.  
Kae perra ja ole ka moodne.

Pärijata pole pärandit!

Paremaid aegu ei tulegi.
Paremaid kui meie ei olegi olemas ja
kui tuld ei anta, siis jää ei sulagi,
ja kui suud lahti ei tehta, siis sõnad ei kõlagi.

Def Räädu feat. J.O.C.
 

Teadaolevalt on 2013. aasta Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Teema-aasta eesmärk on viia kultuuripärandi temaatika laiema avalikkuseni - teadvustada, et kultuuripärand puudutab ühel või teisel moel meid kõiki ning on väärt säilitamist ja väärtustamist. Meie esivanematel oli nii palju lugusid, millest on kogu aeg räägitud. Palju me nendest tänapäeval mäletame? Mida meie järeltulevad põlved neist teada võiksid või tahaksid? Las otsustavad ise. Selleks, et meie esivanemate lood ei ununeks, tuleb nad nüüd uuesti üle rääkida ja kirja panna. Nii me teemegi, et vähemalt vahvamad kevadeks kaante vahele saaks. Mis neist edasi saab, vaatame pärast.
Ja nüüd lugudele!
   

Finitum non capax infiniti

Juhukse 2012 aasta viimane tantsutrenn  toimus 22. detsembri hommikul  Inglise Kolledži ujulas waterfolk -2 nime all. Oli muidugi kahtlejaid, kes arvas, et pärast  müstifitseeritud  21.12.2012 ei toimu enam midagi. Kahjuks pidid arenenud kujutlusvõimega isikud pettuma, kõik toimis endiselt edasi, isegi Vabaduse platsi kell ei olnud seisma jäänud, vaid neelas ahnelt minuteid juba tulevikust.  

Põhimõtteliselt ei kujuta tantsutrennid vees endast  midagi erakordset, vahe ehk on selles, et vees õnnestuvad kõik tõsted palju sujuvamalt ja ainult Hiiu valsi võttes liikumine on raskendatud. Eriliseks tegi selle korra vast see, et Tanja tegi  klaveri puudumisel kõik tantsud kaasa.  Kuigi osalejate arvates oli tegemist pigem trenni kui meelelahutus üritusega, leidis kogenud ujulatöötaja, et arenguruumi veel on. Ei julgenud küsida ka, et mida ta sellega mõtles. Tantsu ja sauna järgselt oli võimalik basseini kõrvale hange jätta endast lamava ingli kujutis.  Pealtnägijate arvates puhas elamuskunst.  Kahjuks kustutas jõulude järgne sula need taiesed olevikust.  Veeprotseduuridele järgnes söömaaeg  Bayern Böhmen Kelleris, mille käigus tunnustati tublimaid ja anti sügisel liitunud Kristerile üle Juhukse roosa trennisärk.

Põhimõtteliselt oleks võinud selle ilusa päeva  ja kogu aasta lõpetada positiivses meeleolus, kui poleks hakatud rääkima, et seltsi rahaline seis ei võimalda osaleda turneedel soojadel maadel või, et pole sobivat tantsupartnerit või, et tahaks lihtsalt nooremat jne. Selge see, lõplik ei saa mahutada lõpmatut – ühe aastaga ei ole võimalik kõiki esilekerkivaid probleeme ära lahendada. Õnneks algab juba 02. jaanuaril uus trenniaasta, kus ehk leiame mõnele lahendamata probleemile ka vastuse ning  jätkame nende lõpmatute ja kordumatute hetkede sisustamist meile igaühele omasel moel. Igatahes uude aastasse võtab igaüks kaas vähemalt ühe ettepaneku, kuidas enda ja teiste elu paremaks muuta ja loo sellest, mida tal varasematest head meenutada on.

Ilusat aastavahetust ja head uut aastat!

Polka ja tähesadu

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ametlik teade ütleb, et 4. novembril pärjati parimad uued tantsud. Uute tantsude konkursile laekus rekordiliselt 167 tantsu. Žürii valis välja avalikul esitlusel parimad. Pärimustantsu seade eripreemia segarühmade kategoorias omistati Kristiina Kapperi Inseneri polkale. ERRSi teade jätab mainimata, et tantsu esitas Juhukse. 
Tubli! Lausa suurepärane ja mõnus teadmine, et saalitunnid ei ole niisama kulutatud. Tegelikult oli selline mõnus tunne juba varem, sest eelvoorust edasipääsemine tähendas juba iseenesest seda, et seda Inseneride polkat või meid on märgatud. No mida rohkemat sa eneseuhkuse kostitamiseks ikka soovita tahad.  Muidu on nii, et harjuta palju sa harjutad, ainsaks publikuks on Tanja klaveri taga.
Aga nüüd veel 4.novembri õhtust.  Lavaproov läks hästi, väike närv oli ikka ka ennem sees, kellel pott pigistas, kellel kingad hõõrusid. Kristeril oli päris esimene ülesastumine. Igatahes žürii ees esinemiseks olid emotsioonidest jäänud ainult nö kohustuslik naeratus ja kanged jalad. Peeter, kes seekord saalist vaatas, ütles pärast, et proovilugu tuli vabamalt. Igatahes ei jäänud ma pärast esinemist kontserti kauaks vaatama, vaid sõitsin linna lillede järele.
Nüüd kujutage ette seda vihmast märga ja pimedat novembriõhtut  Balti-Jaamas, saateks mööduva trammi kägin, kui ma rahvarõivis ja tulbikimp käes sisenesin kohalikku gastronoomi. Müüja mõistis mind esimesest pilgust  ja küsis, et võib-olla soovite kohe kaks …
Ja just siis, kui poe uks oli mu selja taga sulgunud, lõid linna kohal taevas särama ilutulestiku rakettide tulekobarad. Võimas.
Salme Kultuuripaleese jõudsin tagasi  kontserdi lõpuks. Kuigi lõplikud tulemused ei olnud veel selgunud oli Juhukse traditsioonilise lõpuringi ajal kõikide silmis tähesaju sära, nagu oleks nad ka just ilutulestikku vaadanud. Nii vähe ongi õnneks vaja, ainult natuke kordaminekut ja rahulolu tehtust.  See oli tore õhtu, see tunne püsib kaua meeles.

Movember

Tähelepanu, algab Movember (moustache+november), vt: http://ex.movember.com/
Movembri kuu raames kasvatavad mehed üle maailma endale vuntse, et tõsta tähelepanu ja teadlikkust meeste tervise osas.  Movember sai alguse Austraaliast 2003. aastal ning kogub iga aastaga üha rohkem ja rohkem toetajaskonda üle maailma.
Paljudes riikides korraldatakse meeste tervise nimel spetsiaalseid kampaaniaid, mille raames räägitakse tervist säästvatest eluviisidest, antakse soovitusi ja peetakse mõttevahetusi, kuidas mehed saaks enda tervise jaoks ühtteist ära teha. Eesmärk on vältida ja ennetada sagenevaid südame probleeme ja vähihaigusi ning üldiselt elada tervislikumalt. Loomulikult ei aita vuntsid kõigi võimalike tervisehädade vastu,  pigem aitavad need teadvustada probleemi. Sellele vaatamata, palun julgustavalt tunnustada kõiki neid mehi, kes endale novembris vuntsid kasvatavad.
Naistele lähevad vuntsid ka väga korda. See on ammu kontrollitud. Ja isegi kui naine igapäevaselt ´vuntsi´ oma ellu ei soovi, siis Movembris on see igal juhul lubatud. Seetõttu palun naisterahvastel algatusse suhtuda aktiivselt ning julgustavalt, sest päeva lõpuks on ju oluline meeste tervis!
Juhukse mehed on juba oma tervise nimel samme astunud. Räägitakse, et rahvatants aitab isegi paremini kui vuntsid päris mitme ihu- ja vaimuhäda korral. Ju nad seda siis teavad ega muidu ei oleks viimases trennis mehi lausa kolme võrra rohkem olnud kui naisi.  Aga kui keegi teab teisi, tõhusamaid võtteid meeste tervise eest hoolitsemiseks, siis andke kohe teada. Veel pole hilja – mehed on meie ühine väärtus.