Polka ja tähesadu

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ametlik teade ütleb, et 4. novembril pärjati parimad uued tantsud. Uute tantsude konkursile laekus rekordiliselt 167 tantsu. Žürii valis välja avalikul esitlusel parimad. Pärimustantsu seade eripreemia segarühmade kategoorias omistati Kristiina Kapperi Inseneri polkale. ERRSi teade jätab mainimata, et tantsu esitas Juhukse. 
Tubli! Lausa suurepärane ja mõnus teadmine, et saalitunnid ei ole niisama kulutatud. Tegelikult oli selline mõnus tunne juba varem, sest eelvoorust edasipääsemine tähendas juba iseenesest seda, et seda Inseneride polkat või meid on märgatud. No mida rohkemat sa eneseuhkuse kostitamiseks ikka soovita tahad.  Muidu on nii, et harjuta palju sa harjutad, ainsaks publikuks on Tanja klaveri taga.
Aga nüüd veel 4.novembri õhtust.  Lavaproov läks hästi, väike närv oli ikka ka ennem sees, kellel pott pigistas, kellel kingad hõõrusid. Kristeril oli päris esimene ülesastumine. Igatahes žürii ees esinemiseks olid emotsioonidest jäänud ainult nö kohustuslik naeratus ja kanged jalad. Peeter, kes seekord saalist vaatas, ütles pärast, et proovilugu tuli vabamalt. Igatahes ei jäänud ma pärast esinemist kontserti kauaks vaatama, vaid sõitsin linna lillede järele.
Nüüd kujutage ette seda vihmast märga ja pimedat novembriõhtut  Balti-Jaamas, saateks mööduva trammi kägin, kui ma rahvarõivis ja tulbikimp käes sisenesin kohalikku gastronoomi. Müüja mõistis mind esimesest pilgust  ja küsis, et võib-olla soovite kohe kaks …
Ja just siis, kui poe uks oli mu selja taga sulgunud, lõid linna kohal taevas särama ilutulestiku rakettide tulekobarad. Võimas.
Salme Kultuuripaleese jõudsin tagasi  kontserdi lõpuks. Kuigi lõplikud tulemused ei olnud veel selgunud oli Juhukse traditsioonilise lõpuringi ajal kõikide silmis tähesaju sära, nagu oleks nad ka just ilutulestikku vaadanud. Nii vähe ongi õnneks vaja, ainult natuke kordaminekut ja rahulolu tehtust.  See oli tore õhtu, see tunne püsib kaua meeles.