neljapäev, 11. jaanuar 2018

Ajarikkus vers. ajavaesus

Inimeste ajakasutuse sotsiaal-psühholoogilisele tähendusele on asjatundjad püüdnud anda erinevaid selgitusi. Ajapuudus ning kvaliteetaeg on olnud ja on ka praegu sotsiaalteaduste levinumateks uurimisobjektideks. Viimasel ajal kõneldakse järjest rohkem ajarikkusest, vastandades seda ajavaesusele. Üldiselt peetakse ajavaesteks neid inimesi, kellel on ööpäevas kohustustevaba aega alla 14 tunni. Ajavaesteks ei loeta neid, kes saavad oma kohustustega hakkama ning leiavad ka vaba aega iseendale.

Kas igat vaba hetke saab kohe lugeda kvaliteetajaks? Minutite kaupa ajaarvestuse puhul jäämegi „peenraha“ lugema. Tõeliselt ajarikkaks saab pidada neid inimesi, kes leiavad aega, et vähemalt kaks korda nädalas tegeleda paar tundi mõne hobiga, nt rahvatantsuga. Rahvatantsule kasutatud aega saab kahtlemata lugeda kvaliteetajaks. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et rahvatantsijate puhul on tõenäoliselt tegemist tõeliste ajarikkuritega.










Ajarikkurite klubi Juhukse 2018 aasta alguses. 
[Nagu pildilt näha, ei oska need isikud vabal ajal muud teha, kui seista ja kuulata loengut ajakasutusest. Autori märkus].

Kommentaare ei ole: