Juhukse sügis

Kes oskab arvata, mitu trennikorda ühe hooaja sisse mahub? Õige vastus on, et vähemalt 60. Ja kujutage ette, meil esimese kuu norm juba täis. Võiks arvata, et mis selles siis nii erilist on? Ega ei olegi, puhas rõõm enese liigutamisest ja heast seltskonnast.
Tegelikult mahtus esimese kuu sisse lisaks tavapärasele ka uute tantsude konkursi  tarbeks uue tantsu õppimine ja selle esitamine kaamerasilma ees. Räägitakse, et uusi tantse tehakse kogu aeg juurde. Ei tea, kes neid ära tantsida jõuab? Igatahes loodame, et seekord saab meie lugu hindajatelt suurema tunnustuse kui mullu ja võib-olla tantsib peale meie veel  keegi  kunagi seda Inseneri polkat. Tegelikult on tantsu vahva vaadata ka. Meenutada võiks kasvõi seda möödunud aasta augustiõhtut Järvamaal, Teatetantsu ajal, kui Vargamäe võistutantsimisel  mõned rühmad oma uusi tantse näitasid. No oli sellega, kuidas oli, aga kujutage endale ette seda augustiõhtust vaadet Vargamäe nõlvadelt alla oru poole, saateks päikeseloojangu kuma ja üle heinamaa kerkiv udu. All, sääskedest kihava võsa serval on simman, millest eristuvad Untsakate äratuntavad rütmid. Ja kui minna sellest hetkest edasi, alla, tule ja muusika juurde, siis on näha Juhukse’t  tantsimas oma Härmoonikat. Sellel pildil paistavad nende naiste pöörlemisest kohevile tõusnud seelikud ja siidpõlled  ning meeste valgete varrukate poognad  pimeduse taustal. Ilus ja sobib nagu valatult selle simmani ehteks. Kahju, et see tants ei jõudnud lõppvooru, mistõttu saab seda lugu nüüd ainult Juhukse ettekandes näha ja võib-olla kusagil Y-Tube's ka.
Aga see pole veel kõik. Oktoobris sai paika ka meie talvine tegevuskava.  Täiesti uue asjana tahaks sellel hooajal proovida tantsude sidumist lugudega meie esivanemate tegudest.  Aga sellest täpsemalt juba postiloendi vahendusel.
Ja veel. Rõõm on tervitada uusi liikmeid Juhukse ridades. Uued noored on toredad, panevad vanemad olijad ka ennast kiiremini liigutama.