Juhukse suvi algas tantsuga

Tänavuse kevadhooaja lõpetasime mitme ülesastumisega. Kõigepealt oli Juhukse õpetajate rühmal mai lõpus au esineda Nõmme tantsupeol. Alguses tundus küll, et kes see sinna Nõmme metsa ehitatud (tikutopsi suuruse) laululava juurde viitsib tulla, aga pärast olid kõik ümberkaudsed tänavad autosid täis pargitud ja platsi ümber pealtvaatajaid rohkem kui istekohti. Kahju, et õpetajate rühma repertuaari oleme saanud ainult metsas ette kanda. Mõelda, kui lahe oleks seda tantsida mõnel suuremal platsil. Igatahes oli tore üritus. Nõmmekad, kutsuge meid jälle, kui vaja, oleme nõus ka bussioote paviljonis esinema.

Juuni alguse ilmad lõid igal pool kuumarekordeid ja nii oli ka Vanalinna päevade aegu, kus esimese esinemise aegu oli termomeeter ca kolmekümne kraadi juures ja ega teiselgi korral palju vähem olnud. Kahju oli ainult pealtvaatajatest, kellele võis tantsuplatsilt üleskeerutatud tolmu tõttu kogu etteaste pisut ähmaseks jääda. Tegelikult polnud häda midagi, ka kõige tagasihoidlikumad publiku hulgast said vene tantsu ajal jalad Tornide väljaku tolmus lõpuks valgeks.



Nii me hooaja lõpetasimegi – õnnelike ja tolmustena. Enne kui päris laiali läksime pidasime pargis väikese pikniku maasikate ja vahuveiniga, meenutasime sündmusi möödunud hooajast ja tundsime mõnu ilusast ilmast ja iseendast.

Kena suve kõigile!

Zeitgeist

Ajavaimu* mõju uurimine inimeste tegevusele erinevatel ajaperioodidel on olnud oluline, see on aidanud kujundada isikute alateadlikke käitumiseelistusi ja siduda neid paikkonnakultuurilise identiteediga.
Olukorras, kus sõbrapäev või volbriöö on populaarsemad kui mardipäev või kus enamusel kommetel ja tavadel on pigem kommerts kui sisuline tähendus, tundub ajavaimust identiteedi algete otsimine üsna loomulik ja vajalik tegevus olevat.
30.aprillil Nõmme Kultuurikeskuses toimunud kohtumisõhu Jaan Kaeraga oli hea näide sellest kuidas see käib. Teadaolevalt tuli möödunud sügise hakul kirjanik ja kirjastaja Hans Luik seenior välja ideega, viia Eesti tuntuim rahvatants kaerajaan aastaks 2011 Euroopasse ja õpetada võimalikult palju eurooplasi seda tantsima (vt. http://www.minueesti.ee/minueesti/deedbank/item?i=16). Kohtumisõhtul käsitleti Jaan Kaera elu ja loomingut. Tema loodud tantse aitasid lahi mõtestada ja esitasid oma ala asjatundjad ja asjaarmastajad. Hämmastav oli see, kuidas ühest suhteliselt lihtsast algupärandist võib sündida uus vorm, mis sisaldab nii kaasaegse kui ka rahvusliku tantsu vorme. Need, kellel ei õnnestunud seda sündmust kohapeal kaeda, võiks kuvandi loomiseks endale ette kujutada kaerajaani, mille vahesammud tehakse tango rütmis või mis sarnaneb hoopis estraadiga. Igatahes esitatud kaerajaani teemalised süidid purustasid kõik senised arusaamad lihtsakoelisest ja labasest tantsust. Sellise tantsu viimine Euroopasse on igati kiiduväärt ettevõtmine.
Kaerajaani mitmetahulist sisu aitavad mõista ka selle loo nime juurde käivad pärimused. Üks nendest räägib, et keegi külamees olla käinud kaemas, kuidas mõisas preilide pesu pestakse, aga jäänud seejuures vahele ja pandud laulu sisse. Eks naiste valge ihu(pesu) nägemine võis ju olla matsile midagi, mis aitas tal realiseerida osakese tema mina otsingutest. Võib vaid oletada, kas selle Jaani elu oli pärast seda vahejuhtumit keerulisem või lihtsam kui enne.
Ka meie puutume kokku sarnaste probleemidega. Tänast ajavaimu iseloomustab peamiselt tarbimiskultuuriga samastuv peavool, mis on universaalne ja sobib evimiseks igas multikultuurses keskkonnas. Indiviidi jaoks on küsimus pigem selles, et kuidas või kellena ennast määratleda sellises olukorras, kus tema soovide ja väärtuste hierarhia ei sõltu mitte tema sotsiaalsest või kultuurilisest päritolust, vaid on ettemääratud peavoolu suunamuutustega. Kui hakkad oma valikutes kahtlema, siis soovitan mõelda selle, mis juhtus Jaan Kaeraga ning ka sellele, kuidas teadmine temast ja tema tantsust on mõjutanud meie tänaseid valikuid.

Jõudu ja kordaminekuid.
Linnamees Andres Kaer

*) Ajavaim (saksa keeles Zeitgeist) on üldine kultuuriline, intellektuaalne, eetiline, vaimne või poliitiline kliima koos moraali ja moega mingis kultuuris mingil perioodil.

Tantsulaager Roostal 2-3.aprill

Tantsulaagri korraldamine on tõsine ettevõtmine. Kõigepealt on vaja leida koht, siis paika saada menüü. Oluline on siinkohal arvestada kõikide osalejate erisoovide ja võimalustega. Lisaks tuleb lahendada hulk tehnilisi pisiküsimusi, sh ka see, kuidas tellimuse vormistamisel ära arvata, mitu inimest tegelikult ööseks jääb või kuidas klaver põõsasse transportida. Õnneks on Roostal väga toredad ja mõistvad inimesed, varem ka tantsurahvaga tegelenud.
Seekordne tantsulaager oli pühendatud pärimustantsudele. Mõttevahetust tantsu folkloorse olemuse ja väljenduse eesmärkide üle aitas sisustada Sille Kapper, kes muuhulgas on öelnud: "Pärimustants. Loodusest antud ja inimestelt õpitud, isiklik ja ühine, reeglipärane ja reegleid rikkuv, traditsioon ja improvisatsioon - vastandlikud jõud muutuvas suhtes ....". Lisaks tantsumõtte otsimisele sai Roostal ka kõvasti kingataldu kulutatud, kokku tuli 1,5 päeva kohta ca viie trenni jagu liikumist. Parasjagu nii palju, et veel uue nädala alguses mõni oma kangeid jalalihaseid ja villis jalataldu muljus.
Väsitava trennipäeva lõpetas Lembe Sihvre korraldatud klaashelmeste valmistamise õpituba. Värviliste klaashelmeste paelaotsa ajamine ajas preilnade meeled nii elevile, et kohati kippus aja- ja reaalsustaju ununema. Õnneks oli õhtusöök see, mis rahva jälle kokku tõi. Tegelikult oli kogunemiseks ka teine põhjus, nimelt oli seltsilistel võimalus Mairele tema hommikul saabuva tähtpäeva puhul õnnesoove ja tervitusi üle anda.
Laagriöösse mahtus veel saunaõhtu, juhatuse esimehe aruanne täitmata plaanidest ja naiste arutelu meeste rollist ühiskonnas ja rahvatantsu kujunemisel. Hommikul räägiti veel realiseerimata jäänud võimalusest harrastada jää folki. Pärimustantsude laagrist jääb kummita mõte tantsu algse olemuse ja selle väljendusviiside ja kujunemise põhjuste üle. Veelgi huvitavam oleks teada, mida arvavad tulevikus folkloorikogujad XXI sajandi rahvatantsu rühmadest. Selliste toredate mõtetega laiali sõitsimegi.
Tantsulaagrist Roostal jäävad meelde seltsiliste naeratavad ja rahulolevad näod, kenad ööbimiskohad ja maitsvad söögid. Suur tänu pärimustantsude laagri läbiviijatele: Sille, Krissu, Lembe ja Tanja. Tänud ka Siimule ja Ülole, kes aitasid klaveri ja muu tehnikaga ning seltsilistele, kes viitsisid kohale tulla või muul moel abiks olla. Kaunist kevadet.

Juhukse kevad

Tänavune kevad oli väga visa tulema. Maarjakuu algas küll päikeselise vastlapäevaga, kuid pärast kevade ametlikku algust, kaks nädalat hiljem, polnud hanged sugugi veel madalamad. Talve külm-vesine hingus oli visa taanduma ja tekitas väsimust. Meeleolu ei tõstnud ka teade Juhukse kõrvalejäämisest suvisest noortepeost, mistõttu tuli leida uusi väljundeid talvel hoolega harjutanud seltsiliste motiveerimiseks ja muuta ka algselt Jürikuu algusesse plaanitud tantsulaagri kava. Nii sündiski pärimustantsude uurimisele pühendatud kevadise trennilaagri idee. Pärimustants on osa folkloorist – see on tantsuvorm, mis eksisteerib variantidena ja millel puudub üks kindel fikseeritud kuju. Seda on kujundlikult nimetatud improvisatsiooniks traditsiooni piires, st kasutades varasemate põlvkondade liikumismustreid või –elemente. Pärimustantsu tähtsaks osaks ning tihti eeltingimuseks on elav muusika ning seejuures tantsijate ja muusikute ühine pärimus. (Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu).

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu kuulutas 2011. aasta teemaks pärimustantsu.

Juhukse käis ettetantsimas

Õpetajad õekesed, pedagoogid piigakesed, koolitajad kobedamad, haritlased halli peaga. Pikalt proovis parandanud, tantsutalgul talletanud, õhevil nad õpetanud, lapsukesi tagant lükanud.
Kes ei karga kõrge-elle, kes ei tantsi targastie, see peab pisarat pühkima, silmavetta veeretama, peosta suisa ilma jääma. Sest et rahvast rohkestie, pidulisi paras portsu, pistetakse püüne peale, suurta pidu kõrvalt kaema.

Ära põe sa pedagoogi, ehmata ei emakene, komisjon see kiidulaulul, Talna targal toetussõnul, kenasti on kõike katsund, Juhukse oskusi arvustand.
Ilu sündinud sebimisest, pedagoogi pikast piinast, tantsuõpsi toimetustest, noorte mure muljumisest. Parimad seltsid pjedestalil, Juhukse on nende seas.
Re: EPL 29.01.11

Tantsuvideod leiad veebist

Reisikiri: Juhukse Küprosel

Kristiina ja Andrese kirjutatud reisikirja Juhukse Küprose reisist leia siit.

Kategooria tunnistus

Jõulukuu algas meeliva üllatusega.
Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu edastas meile atesteerimise tunnistuse, mille kohaselt omab JUHUKSE nüüd CIOFF® Estonia soovitust eesti folkloori esitamiseks välisfestivalidel. Palju õnne!
Tänud kõigile seltsi liikmetele, kes selle tunnustuse nimel on pidanud higi ja pisaraid valama.
Kaunist Jõulukuu jätku!