Virgumine talveunest

Juba nädal aega räägitakse avalikult ja ametlikult kevade saabumisest, isegi suveaeg on ette keeratud. Tegelikult tõeline kevad, see mis keha ja hinge jamsi täis ajab, ei ole veel pärale jõudnud. 

Väike vaheldus selles olematus talvehalluses oli 25. märtsil toimunud Tallinna tantsupeo ülevaatus-seminar Pelgulinna Gümnaasiumis. Kuna see ülevaatus oli tantsurahvale selle aasta esimene ametlik ülesastumine, siis andis see hea võimaluse pikalt kapis seisnud rahvariiete ja muu varustuse tuulutamiseks ning enda vormi hindamiseks. Ei tea, kas väike elevus enne ettetantsimist, võimalus teiste rühmade vormi enda omaga võrrelda või mis, lõid kokku mõnusa talveunest virgumise tunde ja soovi uutele väljakutsetele vastu minna. Juhukse on kevade saabumiseks valmis.

Head saabuvat kevadhooaega!

Manifest kõigile rahvatantsijatele

Juhukse ei ole aastakümnete jooksul kaotanud tungi oma rahvatantsu järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast diskoööst ja võõraste rahvaste vallatutest puusanõksutustest veel kord aeg tuleb, mil "kõik rahvad meie kandis lausa löövad (rahva)tantsima" ja et "kord „Krissu“* koju jõuab oma rühmal õnne tooma".

Nüüd on see aeg käes.

Ennekuulmata tantsurühmade heitlus on iganenud tantsuõpetuse pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Maarjamaa lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki uskumatuid, kes väära tantsuõpetuse vaimus asuvad. Lääne poolt lähenevad moodsad marsid ja masurkad, et meite maa pärandusest omale osa nõuda ja kõigepealt just meie rahvustantsusid oma mõjude alla võtta. 

Sel saatuslikul tunnil on Juhukse vanametenõukogu kui rahvatantsijate ja nende toetajate esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes ning Eesti rahvakultuuri edendajate hulgalisele toetuse ja ametiliste tantsuõpetajate ühemeelsele otsuse kohaselt ning toetades kõigi rahvatantsu rühmade enese määramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda:

EESTIMAA tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale ISESEISVAKS RAHVATANSULISEKS VABARIIGIKS.

Iseseisva Eesti Rahvatansulise vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas. Vabariigi piiride lõplik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud.

Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks ametlikuks ja ettekantavateks tantsudeks Eesti ametiliste tantsuõpetajate poolt loodud rahvatantsud. Kõigi naabririikide ja rahvaste tantsude vastu tahab Eesti Rahvatantsuline vabariik täielikku poliitilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi kindlaste, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega vastatakse.

E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma tantsusid võid määrata ja juhtida! Asu looma oma tantse, kus kindel samm ja kehakeel valitseks, et olla vääriliseks liikmeks teiste tantsurahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa tantsude loomise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.

Su üle Jumal valvaku

Ja võtku rohkest õnnista,

Mis iial ette võtad sa,

Mu kallis tantsumaa!

Elagu iseseisev Rahvatansuline Eesti vabariik!

*) Krissu e. Kristiina Siig (sünd. Kapper) Juhukse esimene juhendaja

S*****e nimekiri

Nii, nüüd on see siis lõpuks tehtud. Aastavahetus ei ole just selliste nimekirjade koostamiseks parim aeg. Kes oleks võinud seda arvata, et kui kõik paberile saab, tuleb see nimekiri nii pikk. Pisut kõhe hakkab, kas tõesti kõik see on olnud ja järgnev saab reaalsuseks.

Tegelikult algas kõik juba varem, täpsemalt ühel suvisel rahvakogunemisel väljaöeldud mõttest. Alguses toimus kõik suusõnaliste kokkulepete alusel. Hiljem läks asi enam-vähem klassikalise stsenaariumi järgi, kus üks asi viis teiseni. Oma tegevuse paremaks organiseerimiseks loodi isegi (vari)firma. Protsesside kiirendamiseks kasutati isiklikke tutvusi ja vahendajaid. Mitte harvad ei olnud juhused, kus kasutati ka muid veenmismeetodeid. Aastate jooksul oli ka neid, kellele „see“ ei meeldinud. Mõned tõid kõrvalejäämise ettekäändeks isiklikud põhjused või muud sisutud maailmavaatelised selgitused. Oli ka neid, keda hiljem on nähtud „teiste“ juures asjatamas. Vaatamata esinenud kasvuraskustele, on loodud liikumine kasvanud ja jõudu kogunud: tegevus on allutatud kindlale juhtimisstruktuurile, kujundatud on oma kindlad traditsioonid ja sümboolika. Liikmeskond on püsinud stabiilne. Aastate jooksul on olnud ka mitmeid märkimisväärseid edulugusid. Nii on kandideeritud edukalt kõikidel olulisematel siseriiklikel valimistel. Lisaks on olnud ka mitmeid olulisi välisotsi. Mis kõige olulisem – teised teavad meid ja suhtuvad respektiga.

Nüüd nimekirjast. Iga asi nimekirjas on nagu võti, mis avab ukse ühe konkreetse sündmuse juurde. Võimalik, et paljudele lugejatele jäävad need seosed esialgu arusaamatuks, aga eks äratundmine ongi siinkohal selle protsessi kõige magusam osa. Piiratud veebimahu tõttu avaldatakse nimekiri mitmes osas ning täieliku selguse saamiseks tuleks asjakohaseid täpsustusi küsida organisatsiooni kinnistel koosolekutel. 

Esimene osa nimekirjast avaldatakse juba lähiajal.

Head uut ja juubeli* aastat!

*) 2017. aastal möödub 10 aastat Juhukse loomisest ja 100 aastat Oktoobrirevolutsioonist

Kes me oleme ja kas sina võid meist palju parem olla

Võiks arvata, et kui ühel rühmal läheb juba kümnes hooaeg, siis on kõik tantsud une pealt selged ja piisab ainult esimeste akordide mängimisest, kui kõik juba teavad, mis sammuga ja kuhu poole liikuda. Kui kõik oleks nii, siis oleks vist trennis väga igav ja harjutamine ei oleks enam nii huvitav.
Võimete kontrollimiseks otsustasime ühel sügisõhtul enda kollektiivset mälu värskendada ja oma trupijuhi* juhendamisel meenutada mõned aastad tagasi õpitud Inseneripolkat ja Viite tantsu. Kui omal ajal läks nende tantsude õppimiseks paar kuud, siis nüüd tuli tantsujoonis enam-vähem kahe trenniga kokku. Mõned korrad läheb kindlasti veel tantsujoonise kinnistamiseks ja mõned korrad lisaks sammude puhastamiseks. Selline see seis praegu on. Kas kahe trenniga (vana)tants ongi meie tase või on see me võimete lagi? Eks igaüks otsustab ise. Üldiselt võib tulemusega rahul olla, vähemalt saame rõõmustada, et rühma poolt valitud trupijuht saab oma ülesandega hästi hakkama. Kui nii edasi, siis ei ole meie (päris)juhendajatel varsti enam midagi muud teha, kui ainult „pärleid“ lihvida.
       

         

*)Trupijuht – rühma liige, kes asendab juhendajat tema äraolekul (Juhukse trupijuht on Aili).  

Värsked sügistuuled ja PÕRR

10. hooaja eel oli enam-vähem selge, et Krissul võib Karmi kõval meie jaoks aega väheks jääda ning me peame kuidagi teist moodi hakkama saama. Kuidas? Ootusärevus kulutas unetunde – ega ta meid ometi omapead jäta? 

Lahendus ei lasknud ennast kaua oodata. Juhukse rühm sai endale asendusõpetaja.

Madli* saabus nagu Mery Poppins – naeratades, kergelt lenneldes ja asus kohe asja juurde. Esimesel korral küll natuke tagasihoidlikult, testides rühma võimeid, aga mida edasi, seda tempokamalt. Värskust on tunda igas tunnis. Ja nii käivitus taas pimedate õhtute rahvatantsu rutiin (PÕRR).  

*) Madli Telleri kohta loe lähemalt siit.

"X"

Kinomaailmast on pärit komme, et huvilistele antakse aegsasti märku, kui midagi uut ja olulist on tulemas. Nii on ka rahvatantsu maailmas.
Pange tähele - Juhukse 10. hooaeg algab varsti!
Hoia ennast arengutega kursis.

9. hooaja pärlid

Tallinna Jõuluturg on üks kena koht, kus aeg-ajalt ikka rahvatantsu näha saab. Nii juhtuski, et need inimesed, kes 2015. aasta neljanda advendi lõuna ajal Raekoja platsile sattusid, said näha Juhukse rühma koos Leesikatega esinemas. Lisaks traditsioonilistele tantsudele olid kavas ka mõned lood suvisest eestirootslaste tantsupeo kavast. Pärast esinemist istuti veel koos korraks pika laua taha, et ühise söömaaja käigus lõppevat aastat meenutada. 

Märtsis toimunus uute tantsude konkurss, kus Kristiina Siig’i loodud ja Juhukse esitatud „Viis tantsu“ sai eripreemia geomeetrilise ruumi vallutuse eest! Rahvatants on ju puhas inseneri ala. Vt. finalistide nimekirja: http://www.errs.ee/index.php?id=65099 

Juuli esimesel nädalavahetusel toimus Haapsalu piiskopilinnuses rannarootslaste ja nende järeltulijate kolmas laulu- ja teine tantsupidu. Laulupeo kunstiline juht oli Peeter Paemurru, tantsupeo kunstiline juht Kristiina Siig ja koordinaator Juhan Bernadt. Esimene eestirootsi tantsupidu toimus 2013. aastal, alge tantsupeo pidamiseks pärineb aga juba 1933. aastast kui I eestirootsi laulupeol esitati lisaks lauludele suure menuga ka rahvatantse.

Tantsupeol tantsiti nii otseselt eestirootsi pärandisse kuuluvaid rahvatantse kui ka lihtsalt eesti ja rootsi tantsukultuuride kokkupuutepunkte peegeldavaid tantse, näiteks Anna Raudkatsi ja Kristjan Toropi seadeid, samuti tantse, mis on tänasel päeval Stockholmi eesti rahvatantsurühma repertuaaris jm. Juhukse esitas spetsiaalselt selleks ürituseks valmistatud kava. Kuna Kristiina oli seotud peo korraldamisega, siis vastutus meie tantsude lavale ja sealt maha jõudmise ning muu seonduva korralduse eest oli meie nn trupi- ja grupijuhtidel ehk Ailil ja Kadril. Suur tänu neile. Kõik toimis nagu kellavärk.

Pärast tantsupeo lõppu sõitis Juhukse täies koosseisus Nõva kanti Veskijõe puhkemajja hooaja lõppu tähistama. Hoogsat lõpupidu häiris küll pisut Saksamaa-Itaalia veerandfinaali mäng jalgpalli EM-l ja kõrval toas magav Juhukse järelkasv, kuid vaatamata nendele asjaoludele sai Juhukse 9. hooaeg väärilise lõpu ja suur suvi enne 10. hooaega võis alata.