Meenutusi algusaegadest

Viis tegevusaastat on piisavalt pikk aeg, et endale ja teistele julgelt tunnistada, kuidas me oleme olnud kaasosalised ühe uskumatuna tundunud idee kujunemisel reaalsuseks nimega Juhukse. See, mis või kes on Juhukse ja mis ta teeb, saab teada, kui lehitseda pisut meie blogi. Aga kuidas asjad ja lood tegelikult olid ja on, sellest tuleb veel kirjutada. Esimesed viis aastat on just paras aeg, et pisut kergitada unustuste varju meie tegemiste algusaastatelt.

Alustuseks pildireportaaž sellest kuidas me endale esimese hooaja lõpus logo saime. Asjaosalised kindlasti mäletavad neid arutelusid Entsiku tagaias, kuni ühel hetkel saabus tõehetk ja keegi ütles "see". Nii jäigi, sest see oli just õigel hetkel öeldud. Välioludes ja käigupealt visandatud logo kaunistab meid tänaseni.



Juhukse lõpetab oma 5. hooaja

Juhukse lõpetab oma 5. hooaja kolme ülesastumistega XXXI Vanalinna Päevadel. Kõik huvilised, sõbrad, toetajad ja muidu kiibitsejad on oodatud 30.05, 31.05 ja 01.06 kell 18.00 Tornide väljaku tantsupõranda juurde. Kui ilmataat alt ei vea, siis saab näha Juhukse tantsimisi ja kui hästi läheb, siis ka mõnega nende seast ise jalga keerutada.  Ära mõtle kaua, tule kohale. Tantsimine, Vanalinna Päevad, Juhukse, suvi - need kõik on lahedad asjad, neid peab igal võimalusel nautima, mitte kõrvalt vaatama.

Kutse peole

Kas Te teadsite, et Nabala mõisa pargis peetakse 26.mail Suvistepüha laata ja toimub Paekna VIII tantsu- ja laulupidu. Peole on lisaks teistele nimekatele rühmadele kutsutud esinema ka Juhukse.

Räägitakse, et meil on palutud tutvustada Soome-Eesti tantsupeo kava, näidata ette oma teised tantsud ning Härmoonika ja esitada oma versioon Tuljakust.
Igaks juhuks harjutame praegu palju suurema koormusega kui muidu ning teeme lisaks kõvasti üldfüüsilist, et jõuaks ikka peo lõpuni vastu pidada. Päris hirmus mõelda, kui pika esituse lõpus jaks nii otsa saab, et ei suuda enam Tuljaku tõstet teha. Loodame, et seda muidugi ei juhtu ning suudame lisapalaks esitada traditsioonilise Kolonntantsu.
Kohtumiseni Paekna tantsu- ja laulupeol.

Tehtud!

Täname tänamast.

Juhukse.

Sabatants

Krissu üleskutsel on kõik see vägi kutsutud Sabatantsu festivalile 27.-30 aprillil teatris NO99.
Sabatants on neli päeva kestev traditsioonilise tantsu festival, mille jooksul pakutakse võimalust süvendatult tutvuda ja tegeleda eheda rahvatantsuga ja kokku saada lahedate inimestega.
Festivali programm on üles ehitatud nii, et päevasel ajal toimuvad erinevaid loengud, õpitoad, aruteluringid, mis pakuvad osalistele teadmisi erinevate tantsuperekondade eripäradest ning paikkondlikest iseärasustest, annavad võimaluse kaasa mõelda ja rääkida erinevate tantsu ja tantsumuusikat puudutavate ilmingute ja suundumuste üle ning loomulikult ka võimalust praktiliselt õppida tantse kodumaalt ja Euroopast.
Festivali õhtuid sisustavad tantsuklubid, kus saab kinnistada päeva jooksul õpitut.
Üheks oluliseks aspektiks Sabatantsu festivali juures on püüe koguda ühise katuse alla erinevaid nägemusi tantsust ja tantsumuusikast. Lisaks on soov korraldada festival, kus uued tulijad suudaksid selles maailmas asja nautides orienteeruda ja vanad kalad (sh Juhukse rahvas) tunneksid piisavat väljakutset kaasa mõtlemiseks ning oma kogemuse jagamiseks.
Täpsem info vt: http://sabatants.ee/
Kohtumiseni sabatantsul.

Mida teha?

Pärast Karjalaskepäeva hakanud üks Juhukse liige teistele rääkima, et tal on imelik tunne tekkinud: keha olla jamsi täis läinud ning tulnud kange tahtmine midagi teha. Mõne aja pärast tunnistanud teised ka, et nendega on sama lugu juhtunud, et pärast pikka ja väsitavat talve pole nemadki ammu midagi asjaliku teinud ega ette võtnud. Siis pakkunud keegi, et oleks ju kena, kui kõik koos midagi teevad. Kolmas arvanud, et kui juba, siis võiks teha seda, mida varem teinud ei ole. Neljas jälle õpetas, et mis te tühja toimetate – asjast võiks ikka kasu ka tõusta või vähemalt kaunis mälestus jääda. Viies pidas heaks tegemise juures ikka mõnu ka tunda. Kuuendale meeldinud vorm rohkem kui sisu ja arvanud, et olulisem on koht, kus teha - kui see, mida teha. Oli neid ka, kes teatasid, et neile kangesti meeldib vaadata, kuidas teised asja teevad ja kiitsid muudkui tagant, et muidugi - tehke ikka. Nii need jutud muudkui käisid ja veeresid, kuni üks ütles, et aitab sellest lorast - ”Teeme Ära” ja osaleme 5. mail Kadrioru Pargi haljastustalgutel. Kes tahab, tuleb kaasa, kedagi väe ja võimuga minema ei sunnita.
Räägitakse, et Jüripäeva hommikuks oli 25 Juhukselast ennast talgutele registreerinud. Kuuldavasti olla seal veel mõned vabad kohad, vt http://talgud.teemeara.ee/events/kadrioru-pargi-haljastustalgud. Veel pole hilja, kae perra ja tule ka.
Seekord siis sedasi, eks pärast paistab, mis sellest asjast päriselt sai.

Naistepäevapidu Kultuurikeskuses Kaja

Siis kui me 8. märtsi õhtul Kultuurikeskuse Kaja juurde jõudsime, seal enam vabu parkimiskohti ei olnu. Oleks võinud arvata, et tegemist on kohaliku linnaosavalitsuse korraldatud Rahvusvahelise Naistepäeva tähistamise üritusega. Tegelikult toimus seal Soome-Eesti tantsupeo ettetantsimiste Tallinna esimene eelvoor, kus koos Juhukse rühmaga pidid tantsupeo juhtide ette astuma veel Känd ja Käbid, Tuisuline, Tantsusarvikud, Soveldajad, Tee Kuubis ja Leigarite kaks rühma. Õhtul hiljem ehk teises voorus, pidid oma oskusi tulema veel näitama Pääsukesed, Kindakiri, Päripidi ja Koidupuna.
Kuigi auväärse žürii eestkõneleja, segarühmade liigijuht, Maido Saar, püüdis esinejate tuju oma meeleolukate vaherepliikidega tõsta, ei toonud need erilist indu kohmetute tantsijate palgeile. Ka teiste hindajate, sh Eesti poolse pealavastaja, Kalev Järvela, tema assistentide Kristiina Kapper'i ja Rauno Zubko ning Torupilli loo autori, Helen Reimand'i, tundmine, ei vähendanud üldist rambipalavikku. Võib-olla oli põhjuseks asjaolu, et keegi olla kusagil öelnud, et paratamatult kõik registreerunud rühmad Soome ei saa.
Igatahes oli sellega kuidas oli. Juhukse tegi oma etteasted ausalt ära. Ei saa öelda, et päris ilma vigadeta, aga kellel neid poleks olnud. Muidugi, individuaalsel tasemel on kodutööd veel nii mõnelgi teha, aga rühma puhul vaadatakse ikka rohkem suuremat pilti. Ja see, nagu kuulda oli, olla Juhuksel olnud üle keskmise hea.
Kojusõit Kultuurikeskusest oli juba hoopis teises meeleolus. Sai ju tantsitud mitmeid pop-tantse nagu: Mainingit I, Aava, Mainingit II, Perekonnavalss, Torupillilugu, Lappfjärdin menuett, Lappfjärdin polska, Pulgatants/Kandali, Kolonntants. Lisaks kumisesid kõrvus pealavastaja sõnad, et järgmine kord kohtume juba väljakuproovidel.
Tänud kõigile osalejatele, samuti nendele noortele, kellele see oli esimene kord Juhukse nime all laval käia. Eriline tänu ka Arnole Känd ja Käbidest, kes meil puuduvat „keha“ asendas.