pühapäev, 20. jaanuar 2019

Juhtumi analüüs

Mis on juhtunud ühe korra, ei pruugi korduda. Ent see, mis on juhtunud kaks korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda. Paulo Coelho

19.01.2019 toimus tantsupeo 1. eelproov. Tallinna segarühmad pidid liigijuhtidele oma oskusi näitama Sõle Gümnaasiumis. Vaatamata asjaolule, et paljud meist on selliseid ülevaatuseid varem ka läbi teinud, tundus olukord ikkagi pisut ärev ja ebakindel. Eks kerge võistlusmoment ning võõras keskkond lisasid ka omajagu pinget. Tegelikult oli väga mõnus ja sõbralik õhkkond – ei mingit nügimist ega norimist. Tore oli näha vanu tuttavaid ja tõdeda, et paljud on endiselt rivis ja tahtmist täis ja heas vormis. Loomulikult oli uhke tunne olla teiste seas. Üks juhendaja (mitte küll meie voorus) tegi nalja, et muretsemiseks ei ole põhjust, peole saavad kõik. Ainult, et mõned peavad selleks pileti ostma. Pisut irooniline, aga paraku vist üksjagu realistlik tõdemus.

Räägitakse, et enamus pileteid tantsupeole välja müüdud. Selleks, et mitte suurt ettevõtmist kodus televiisorist vaadata, lisan märksõnad kogetu osas. Oluline on vaadata: (i) kella, (ii) teisi, (iii) ennast. Kella vaatamine on oluline, et õigel ajal olla kogunemise kohas, trennis, igal pool. Hilineja taga ootavad kõik teised ja see ei ole aktsepteeritav. Teiste vaatamisel tasuks tähele panna nende enesetunnet, distsipliini, riiete komplektsust, tantsuoskust ja kõike muud, mida eeskujuks võtta. Iga rahvatantsija vaatab aeg-ajalt (eriti enne tähtsaid ülesastumisi) peeglisse ja mõtleb, kas tal on ikka kõik komplekti kuuluvad asjad olemas. Kui ei ole, siis selgitab ise, kelle käest või kuidas ta need saab. Peegli puudumisel võib ette võtta ka sisekaemuse ja korraks teadvustada enda teadvelolek asjas (i.k. mindfulness). Lisaks vaatamisele on oluline ka kuulamine. Olukorras, kus kõik püüavad teisi juhendada, on küll keeruline kõike korraga tähele panna, aga tuleks püüda mõista sõnumi sisu, millega üldjuhul soovitakse midagi paremaks saada. Ja kui point selge, siis tasuks sellega ka arvestada.

Usun, et kui kõik eeltoodu meelde jätta, siis läheb kõik hästi. Ja kui juba asjad liiguvad plaanipäraselt, siis ei ole vaja enam meelde tuletada, et naeratus kuulub iga rahvatantsija põhivarustusse. Meie eesmärk on „Minu arm“.

neljapäev, 3. jaanuar 2019

Eesti tantsis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul

Vana aasta viimasel päeval kell kolm kogunesid sajad inimesed üles Eesti, et teha EV100 alagatuse "Eesti tantsib" viimane ühistants. Ühistantsuks oli kokku pandud neli tantsustiili: ballett, show-tants, nüüdisaegne ja Eesti tants, mille koreograafideks on Teet Kask, Argo Liik, Külli Roosna, Kenneth Flak ja Liisa LaineVahva ettevõtmine sai teoks 15 Eesti linnas.
Vabaduse platsil toimunud üritusest võttis osa ka Juhukse esindus.

Head algavat laulu- ja tantsupeoaastat!