neljapäev, 11. aprill 2019

Nimekonkurss

Heal lapsel pidi mitu nime olema. Hetkel on olukord selline, et nimepanekuks on viimane aeg, aga ühtegi sobivat nime veel ei ole. Olen uurinud erinevaid allikaid, kuulanud siit ja sealt, aga päris õiget ei ole veel saanud. Sellepärast küsingi abi. Mõned vihjed maimukese kohta: (i) Tehtud sai mõnuga, noore kuu ajal sauna eesruumis. Oli vaikne puhas koht, soe ka pealekauba; (ii) Kõik sai raamatu järgi ja võiks arvata, et tuleb hea, 100% kohalik ja linnamoe järgi. Kahjuks tõupuhtus siinkohal on ainult näilik, kuna kerge väljamaa taust on algmaterjalis sees. Aga segaverelised pididki paremad olema; (iii) Vaatamata õrnale eale, on kaimul hea minek – söögiisu üle ei saa kurta, anna ainult suhkrut peale ja kohe nõuab lisa. Käima hakkas varem kui tema eelkäijad. Ja iseloom. No see on selline, mis kohe ennast kätte ei anna, seda on vaja kasvatada. Eks need kasvuraskused tulebki koos läbi teha. Ruumi võtab ka palju, kevadeks kolisin ta teisele korrusele. Ei jõua ära oodata, millal saaks maale viia. 
Nimest veel. 2019 on täis igasuguseid tähtpäevi. Mõnega võiks ju nimepanekul arvestada, samuti on ilusad rahvalikud nimed. Tegelikult võiks mõelda ka midagi eksootilist. Keeruline. Lühidalt, kui eeltoodu põhjal tuleb mõni hea variant, siis paluks teada anda. Heale vaderile tuleme kaimuga ise külla. 

neljapäev, 14. märts 2019

Tootmisnõupidamine

Millest räägime?
a) Koalitsiooni moodustamiset ja sellest, kes saab kultuurimistriks;
b) Kas tantsupidu on parem vaadata Kalevi staadioni murult, tribüünidelt või televiisorist?
c) Kas puhata suvel Pärnus või Vahemere ääres?
d) Mida veel annab parandada enne laupäevast ettetantsimist?
e) /…/ ?


Enesehinnang

Teadaolevalt hindab asjatundjate komisjon, kuhu kuuluvad liigijuht ning vähemalt üks sama liigi assistent, 23.03.2019 Tallinna S2 ja S4 rühmade tantsuoskusi. 
Hindamise kriteeriumid on järgmised:
Repertuaari esituse täpsus lähtuvalt tantsukirjeldusest ning liigijuhi esimese eelproovi tagasisidest (tagasiside on edastatud registri kaudu igale kollektiivile eraldi);
Rühma tehniline tase;
Rühma väljenduslikkus;
Rühma üldine lavakultuur, rahvarõivaste korrektsus ja nende kandmise oskus;
Kõigi hindamiskriteeriumite põhjal kokku antakse rühma esinemisele 10-palli süsteemis üks hinne. Peole pääsemise aluseks on kollektiivi poolt esitatud tantsude koondhinnetest lähtuvalt tekkinud pingerida. 
Ettetantsimisel saavutatud tulemusi antud tantsupeo protsessis muuta ei ole võimalik.
Viisin ülaltoodud kriteeriume arvestades läbi enesehinnangu. Tulemus on järgmine:
Repertuaari esitamise täpsus: Alati saab paremini, aga eeldan, et see, millest tants jutustab ehk sõnum, lugu, meeleolu ja emotsioonid¬ – kõik need asjad on tantsijatele teada. Tulemus: (8-9p);
Rühma tehniline tase: See on tundlik koht. Meie koosseisus tantsivad kahe erineva põlvkonna liikmed, sh emad ja tütred, mitu vanaisa. Paljud pole enam esimeses nooruses, teistel on tantsuharrastuse kogemust lünklikult. Oleme küll hoolega harjutanud, tõenäoliselt esindusrühmaks ei hakka, aga oma ealisi iseärasusi arvestades, tubli töö. Tulemus: (6-7p);
Rühma väljenduslikkus: Seda me oskame. Väärikus, kohusetunne, läbi pingutuse surutud naeratus. Kui seda esinemise krampi peal ei oleks, võiks mõelda, et me naudime oma etteastet. Tulemus (7-8p);
Rühma üldine lavakultuur, rahvarõivaste korrektsus ja nende kandmise oskus: Kuigi meil on kõigil pisut erinev arusaam ühtsest väljanägemisest, on meie rõivad autentsed ja komplekteeritud. Kuna kõik kannavad enda riideid (me teame nende väärtust), siis on ka suhtumine lugupidav ja hooliv. Lavakultuur on hea. Tulemus: (8-9p).
Kokku tulemus: (29-33p). Tegelikult, ei tohiks nii kriitiliselt suhtuda, mistõttu lisan 5-10% optimismi ja saan (30,5-36,3p). Kas sellest peole pääsemiseks piisab?
Tegemist on allakirjutanu subjektiivse hinnanguga, mis tegelikult ei kajasta Juhukse S2 ja S4 (Juhukse/Leigarid koondrühm) tegelikku taset. Seetõttu tuleks toodud enesehinnangut võtta pigem kui kriitilist ennustust, mitte tegelikkuse kajastamist.

Edu! Me tantsime need lood ära. Ja mitte nii sama ’ära’ vaid teeme seda täiega!

neljapäev, 14. veebruar 2019

Võimalik missioon

Eile rakendus esimene osa plaanist ’B’*. Kõik asjaosalised muidugi teavad ja saavad aru, millest jutt.
Lühidalt, olupilt oli järgmine. Osalised kogunesid varem kokkulepitud ajal Vabriku tn 18 kolmanda korruse saali. Mitte päris juhuslikult kandsid ühed musta, teised punast riietust. Analoogia võistlusspordiga ei ole kohane, kuna vastastikuse mõõduvõtmise asemel tegutseti ühise eesmärgi** nimel. Osalejate isikusamasuse tuvastamise peale ei hakatud aega kulutama, küll aga sai iga osaleja endale unikaalse identifikaatori ehk numbri ühest kuni kaheksani. Järgnenud ca 1,5 tunni jooksul pidid osalejad liikuma ruumis erinevaid tehnikaid kasutades kokkulepitud trajektoore pidi, sh tuli vahepeal moodustada paare ja jälle hargneda. Paaride moodustamist hõlbustas põhimõte, mille kohaselt paari liikmetele omistatud identifitseerimisnumbrite summa pidi moodustama üheksa. Üldiselt sujus kogu ettevõtmine pärast väikest pusimist ja lähtekohtade paika seadmist sujuvalt. Viimane liikumisharjutus lõppes paarilise (sic!) ülestõstmisega. Põhimõtteliselt jäid osapooli juhendavad isikud harjutusega rahule. 
Selleks, et edaspidise ühise liikumise käigus oleks eristatavad nii väljendavad kui kujutavad osad***, leppisid osapooled kokku, et lihvivad eelolevatel nädalatel eraldi oma liikumistehnikaid ja mõtestavad kogu tegevuse läbi. 9. märtsil toimuval jätkuüritusel keskendutakse teooria kordamise asemel peamiselt visuaalse terviku saavutamisele.

*) Plaan ’B’ – Juhukse ja Leigarite S4 rühmade ühendatud ettevõtmine, et tagada eraldivõetavalt mittetäielike koosseisude jõudmine tantsupeole.
**) [Tegevuse eesmärk peab olema konkreetne ja loogiline ning toimuma alljärgneva plaani kohasel: osalejate asetus; tegevuse käik; tegevuse eesmärk, selged tegevuse reeglid]. Loko, J., Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika, 2004.
***) Волынский А.Л. Книга ликований. Азбука классического танца, 1925.

pühapäev, 20. jaanuar 2019

Juhtumi analüüs

Mis on juhtunud ühe korra, ei pruugi korduda. Ent see, mis on juhtunud kaks korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda. Paulo Coelho

19.01.2019 toimus tantsupeo 1. eelproov. Tallinna segarühmad pidid liigijuhtidele oma oskusi näitama Sõle Gümnaasiumis. Vaatamata asjaolule, et paljud meist on selliseid ülevaatuseid varem ka läbi teinud, tundus olukord ikkagi pisut ärev ja ebakindel. Eks kerge võistlusmoment ning võõras keskkond lisasid ka omajagu pinget. Tegelikult oli väga mõnus ja sõbralik õhkkond – ei mingit nügimist ega norimist. Tore oli näha vanu tuttavaid ja tõdeda, et paljud on endiselt rivis ja tahtmist täis ja heas vormis. Loomulikult oli uhke tunne olla teiste seas. Üks juhendaja (mitte küll meie voorus) tegi nalja, et muretsemiseks ei ole põhjust, peole saavad kõik. Ainult, et mõned peavad selleks pileti ostma. Pisut irooniline, aga paraku vist üksjagu realistlik tõdemus.

Räägitakse, et enamus pileteid tantsupeole välja müüdud. Selleks, et mitte suurt ettevõtmist kodus televiisorist vaadata, lisan märksõnad kogetu osas. Oluline on vaadata: (i) kella, (ii) teisi, (iii) ennast. Kella vaatamine on oluline, et õigel ajal olla kogunemise kohas, trennis, igal pool. Hilineja taga ootavad kõik teised ja see ei ole aktsepteeritav. Teiste vaatamisel tasuks tähele panna nende enesetunnet, distsipliini, riiete komplektsust, tantsuoskust ja kõike muud, mida eeskujuks võtta. Iga rahvatantsija vaatab aeg-ajalt (eriti enne tähtsaid ülesastumisi) peeglisse ja mõtleb, kas tal on ikka kõik komplekti kuuluvad asjad olemas. Kui ei ole, siis selgitab ise, kelle käest või kuidas ta need saab. Peegli puudumisel võib ette võtta ka sisekaemuse ja korraks teadvustada enda teadvelolek asjas (i.k. mindfulness). Lisaks vaatamisele on oluline ka kuulamine. Olukorras, kus kõik püüavad teisi juhendada, on küll keeruline kõike korraga tähele panna, aga tuleks püüda mõista sõnumi sisu, millega üldjuhul soovitakse midagi paremaks saada. Ja kui point selge, siis tasuks sellega ka arvestada.

Usun, et kui kõik eeltoodu meelde jätta, siis läheb kõik hästi. Ja kui juba asjad liiguvad plaanipäraselt, siis ei ole vaja enam meelde tuletada, et naeratus kuulub iga rahvatantsija põhivarustusse. Meie eesmärk on „Minu arm“.

neljapäev, 3. jaanuar 2019

Eesti tantsis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul

Vana aasta viimasel päeval kell kolm kogunesid sajad inimesed üles Eesti, et teha EV100 alagatuse "Eesti tantsib" viimane ühistants. Ühistantsuks oli kokku pandud neli tantsustiili: ballett, show-tants, nüüdisaegne ja Eesti tants, mille koreograafideks on Teet Kask, Argo Liik, Külli Roosna, Kenneth Flak ja Liisa LaineVahva ettevõtmine sai teoks 15 Eesti linnas.
Vabaduse platsil toimunud üritusest võttis osa ka Juhukse esindus.

Head algavat laulu- ja tantsupeoaastat!

esmaspäev, 3. detsember 2018

Jõuluturg 2018

Esinemine Tallinna Jõuluturul on olnud meile alati suur väljakutse - kunagi ei tea ette, kas läheb hästi või väga hästi. Juhukse tänavust esinemist saab näha siit.